Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI, möödunud aastal iseloomustasite 2015. aasta eelarvet kui realistlikku ning pigem konservatiivset. Kuidas võiks iseloomustada käesoleva aasta vallaeelarvet?
„Ka 2016. aasta eelarve on üles ehitatud järgides võimalikult palju konservatiivsuse reeglit, sest eelarve on siiski suures osas ennustus, milles ka hulgaliselt sisendeid, mida meie ei saa juhtida. Seega on mõistlik eelarve teha pigem konservatiivne ja muuta seda positiivsete lisaeelarvetega. Väga optimistliku eelarve tegemine ja eelarveaasta jooksul põhjendamatu optimismiga negatiivsete lisaeelarvete menetlemise vajadus on ebameeldivam kõigile, kelle tegemised vallaeelarvest sõltuvad.”
2016. aasta suurim investeering läheb Raasiku põhikoolile. Kui palju on plaanis võtta laenu ning mis on plaanis aasta lõpuks valmis saada?
„Raasiku põhikool on meie prioriteet, kuid see koondnimi hõlmab mitmeid tegevusi. Ettevalmistatud on ehitusprojektid nii vana kooliosa renoveerimiseks kui juurdeehituste rajamiseks. Juurdeehituses on nii spordihoone kui raamatukogu, mis peaks tulevikus sisaldama ka Raasiku rahvaraamatukogu. Loogiline oleks ehitada üks objekt tervikuna valmis, kuid on selge, et Raasiku vallale oleks see korraga hammustamiseks liiga suur tükk. Ilmselt ei ole käesoleva aasta alguses avaneva koolivõrgu korrastamise meetme esimeses voorus ka põhikoolide renoveerimiseks vahendeid saada ja seega on meil finantseerimiseks võimalik kasutada laenuvahendeid. Eelarvesse on sisse kirjutatud ühemiljoniline laenuvõtt 2016. aastaks ja eelarvestrateegias nähakse sama suurt laenu ka 2017. aastaks. Kõiki neid eeltingimusi arvestades on meil vaja jõuda konsensuseni, mida oleks kõige vajalikum selle raha eest teha. Kas spordihoone Raasiku aleviku rahvale või normaalsed õpitingimused Raasiku piirkonna õpilastele. Tundub, et erimeelsused hakkavad kaduma ja saadakse aru, et esimesele kohale peaks asetama vana, 53aastase kooliosa renoveerimise. Ka selle konsensuse saavutamine ei lahenda aga veel kõiki muresid. Sama ülesande teine osa on ka tulevase kompleksi kütteteemade lahendamine paralleelselt kooli renoveerimisega. Laenuhanke korraldame seega 2 miljoni peale ja loodetavasti kasutame käesoleval aastal sellest poole. Lõplikke järeldusi saame teha siis, kui on teada kooli renoveerimise hind, mis kujuneb samuti läbi riigihanke menetluse.”
Millised on teised suuremad investeeringud ning kas mõni oluline investeering tuli ka edasi lükata?
„Alati on vaja teha rohkem, kui on võimalusi. Ilmselt on igas omavalitsuses vaeslapse osas teede ehitamine. Nii ka meil. Need vaidlused jäid küll juba teehoiukava ja eelarvestrateegia menetluse perioodi ja eelarve koostamisel väga teravalt ei tõusnud. Ootel on veel üks oluline investeering – Aruküla staadioni renoveerimine. Projekti saime valmis juba 2014. aastal ja nüüd ootab oma aega. Suuremaid plaane on meil sel aastal veel erinevatest projektidest saadava toetusrahaga. Möödunud aastal õnnestus kirjutada-koostada taotlused raudteepeatuste meetmesse nii Raasiku kui Aruküla raudteejaamade juurde parklate rajamiseks, lisaks parklale saab selle projekti käigus rajada järgmise lõigu kergliiklusteed Arukülla. Ka piirkondliku konkurentsivõime tõstmise meetmesse plaanime esitada juba konkreetse projektitaotluse Raasikule kergliiklustee rajamiseks. Selle projekt on valmis ja kooskõlastamisel. Ikka on päevakorras Pikavere mõisa katus. Raasiku aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekt sai KIKist positiivse rahastusotsuse ja ootab hankemenetluse korraldamist. Ning ka eelpool mainitud soojamajanduse investeeringud tuleb ette võtta, seda eriti arvestades Raasiku põhikooliga seotud plaane. Seega tegemisi on palju.”
Mis valdkond tekitas eelarve koostamisel enim arutelu?
„Huvitav on tõdeda, et ega väga suurt nügimist eelarve koostamisel polnudki. Suurem osa vaidlusi sai vaieldud eelarvestrateegia koostamisel. Arutelu on olnud mõnede tühiste nüansside üle ja nende tulemusel eelarve sees mõne tegevusala osas tehtud sisemisi muudatusi. Kuivõrd arengukavas on investeeringute prioriteedid paigas, siis nende osas polnud elavat arutelu, ehk ainult etapilisus ja etappide järjestus Raasiku põhikooli objektide osas.”
Kui palju esitati eelarvesse muudatusettepanekuid?
„Eelarve kahe lugemise vahel väga elavat arutelu polnud. Parandusettepanekuid oli kümmekond ja neist suurema osa tegi vallavalitsus ise ja need käsitlesid kahe lugemise vahel selgunud detailide täpsustamist. Need detailid puudutasid riigiga seonduvaid eraldisi või mingite liikmemaksude suurust, mis seotud rahvaarvuga. Komisjonidest tuli paar soovitust ja üks volikoguliige tegi ettepaneku eraldada vahendeid Raasiku soojamajanduse projektlahenduse välja töötamiseks.”
Mida on 2016. aasta eelarves võrreldes möödunud aastaga kärbitud?
„Eelarve loogika ei seisne millegi kärpimises. Eelarve koostatakse nii, et kohalikule omavalitsusele pandud ülesanded – avalike teenuste osutamine – saaks võimalikult hästi täidetud. Oleme püüdnud teha juba kaks aastat realistliku eelarve põhitegevuskulude osas ja konservatiivse põhitegevustulude osas. Eelarve tegemisel arvestatakse rahandusministeeriumi prognoose, maksumaksjate arvulist statistikat, keskmise töötasu suurust, eelmise aasta reaalseid laekumisi. Nii arvestatud eelarvetuludega kaetakse eelarve kulupoolel toodud ülesanded. Kuivõrd meie maksumaksjate arv näitab 2015. aasta põhjal kasvu ning tõusnud on ka keskmise maksumaksja teenistus, siis kokkuvõttes on tulud eelarves suuremad kui möödnud aastal ning pole ka põhjust rääkida kulupoolel millegi kärpimisest.”
Kui palju on eelarves raha valla teede remondiks ja mis ulatuses saate neid korda teha?
„Eelarves on teede korrashoiuks arvestatud 225 000 eurot. Oleme selles summas ette näinud teehoiukavas fikseeritud teederemondi mahu ja 2015. aastal kehtinud tööde ühikhindade alusel prognoosinud maksumuse. Pärast hangete läbiviimist saame täpsustatud tööde mahu.”
