RAIVO UUKKIVI 100 päeva Raasiku vallavanemana

910

RAIVO UUKKIVI, 27. märtsil täitus teil 100 päeva Raasiku vallavanemana. Millised eelarvamused valla kohta on selle aja jooksul muutunud?

RAIVO UUKKIVI sai Raasiku vallavanema volitused 17. detsembril, kui volikogu kinnitas ametisse uue vallavalitsuse.

„Kui kandideerisin sellele kohale, polnud mul ühtegi eelarvamust ega väga suuri ootusi. Sain infot avalikest allikatest: statistikaameti ja rahandusministeeriumi veebilehtedelt, Facebookist. Kui oled eelnevalt ligi 8 aastat valdasid juhtinud, siis väga suuri ootamatusi tekkida ei tohiks.

On ka asju, mida ei oska ette prognoosida. Need on seotud eelkõige inimestega, vallavalitsuse kollektiivi või vallaelanikega. Peab aga harjuma, mina Raasiku vallaga ja vastupidi. Usun, et sulandume kenasti, aga alati on ka neid, kellega ei saa hakkama. Senini pole hulle konflikte olnud. Kuna tegelen probleemiga kohe, kui see tekib, siis loodan, et suudame leida lahendused enne, kui pöördumatuks konfliktiks kasvab.“

Mis on teile vallavanemana enim rõõmu valmistanud?

„Mulle tundub, et vallavalitsuses oleme üle saanud esimese kohtumise krambist ja saame meeskonnana hakkama. Vaatamata sellele, millest olen hiljem teada saanud, et minuga hirmutati päris kõvasti valla töötajaid. Kuulujutuga tekitatud krambist välja tulemine ja usaldusliku koostööni jõudmisega läheb aega. Krambi kadumine ongi üks suuremaid rõõme.

Rõõmustab seegi, et olen juba kahel korral kohtunud külade esindajatega. Kuigi arutatud teemad pole väga rõõmsad, oleme leidnud, et edasi minna on kergem vankrit ühele poole ja koos vedades, mitte igaüks enda eest.“

Mis kõige rohkem muret tekitanud?

„Neid asju on mitmeid. On muresid, millele me ise lahendust leida ei suuda. Need mured on seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse suhetega. Omavalitsuse rahakraanid on riigi käes, 2009. aastal keeras riik nad päris kinni ja kahjuks pole avanud isegi eelnevale tasemele. See mõjutab tugevalt kohaliku elu korraldamist.

Teine grupp muresid on seotud otsustega, mida on tehtud vallas ja mille õigeks keeramisega tuleb aktiivselt tegeleda. Paarist neist on ka Sõnumitooja järjejutt saanud. Suur probleem on teede väga halb olukord ja riigi poolt pidevalt vähendatav toetus.“

Kui olite äsja ametisse valitud, rõhutasite projektipõhise rahastamise olulisust. Kas mõne uue projektiga on juba algust tehtud, millised on plaanis?

„Ma rõhutasin, et projektid on olulised, kuid valda ei saa juhtida nagu projekti ja vallavanem ei ole projektijuht. Vald on keerulisem süsteem kui üks projektike.

Loomulikult on võimalused vaja ära kasutada. Kui midagi vajalikku avaneb, kaalutakse, kas teha projektitaotlus. Vähe on projekte, millel puudub omaosalus. Seega peab kaaluma, kas kirjutame kaootiliselt projekte ja võtame laenu või hoiame laenuvõimekuse näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks, mis toob kasu pikas vaates.

Mina ja vallavalitsus oleme esimese 100 päeva jooksul pandud fakti ette, et on vaja lõpetada lohisema jäänud, kuid olulised tegevused, millest mõne puhul on tegemist lohakusega või raha raiskamisega. Kui need on lõpetatud, saab uusi asju juurde võtta.

Oluline projekt on Raasiku kooli projekteerimine. See on oluline eeltöö, ilma milleta ei ole võimalik fondidest raha taotleda. Tööga alustati 2011. aasta alguses, maksma läinud palju raha, praeguseks seiskunud ning jõudnud olukorda, kus mõned inimesed on juba öelnud, et alustage nullist. Kui veidi tekkinud umbsõlme harutada, olen tuvastanud põhjuse – vähene suhtlemine. Ma ei arva, et kõik tehtu peaks prügikasti heitma ning otsast alustama. Maksumaksja raha pole kergekäeliselt raiskamiseks.“

Olete kirjutanud oma kodulehel, et 100 päeva sisse on mahtunud üks töölepingu lõpetamine ja muudatused struktuuris. Milles need muudatused seisnevad?

„Muudatuste põhjused on seotud eelnevalt nimetatud murekohtadega. Tundsin inimest, kellega töölepingu lõpetasime, ka varem, ja seega olin kursis tema suhtumistega. Lootsin, et äkki on ta võimeline muutuma, kuid eksisin. Usun, et nõrga lüli asendamine aitab ka meeskonnatööle kaasa. Konkurss on läbi ja usun, et uus inimene saab paremini hakkama, sest erinevalt eelmisest on temal ka ettevalmistus ja kogemus.

Üks inimene on veel lahkunud meie kollektiivist. Tema küll omal soovil, sest sai haridusele vastava ja võimetekohase töö. Ühtlasi on mõttekas muuta ka valla juhtimise struktuuri, ühendades 2 osakonda, sest nende tegevus on omavahel tihedalt põimunud.“

Kui palju olete vallavanemana jõudnud käia vallas toimuvatel üritustel ja jõudnud seal suhelda vallarahvaga?

„Olen käinud nendel, mis seotud otseselt vallaga ja neid on ikka päris palju sellesse lühikesse perioodi sattunud. Püüan osaleda ka nendel üritustel, mida korraldavad seltsid ja kuhu mind kutsutakse. Vabamas vormis üritustel olen saanud suhelda ka vallarahvaga.“

Kirjutate oma kodulehele kokkuvõtteid sündmustest ning talletate mõtted. Kas tegite sama ka Rae ja Vihula valdu juhtides või tekkis traditsioon Raasiku vallas? On need kirjutised  teie enda jaoks või ka vallarahvale?

„Pole mõtet endale kirjutada. Veebilehele kirjutan, mida soovin jagada. Erinevalt paljudest teistest ei kirjuta ma selleks, et lugeja õlga märjaks nutta ega kellegi lohutust teenida. Püüan oma kirjutised katta alati faktidega.

Alustasin veebilehega 2007. aasta alguses, Rae valla osa selles on suurim, sest olen Rae vallavolikogu liige ja osalen aktiivselt valla tegemistes. Ka Vihula vallal on seal oma rubriik ja nüüd Raasiku vallal. Ikka loodan, et keegi neid loeb, muidu pole ju mõtet. Samas aitab see hiljem kokkuvõtteid teha, olen kokku pannud 2 raamatut Rae valla poliitikaelu lähiajaloost ja ühe ka Vihula valla kohta. Mine tea, äkki tuleb kunagi kokkuvõte ka Raasiku kohta.“

Teie auto võib kaugelt ära tunda, helesinine elektriauto, peal kollased kirjad teie turismitalu kohta. Miks otsustasite  elektriauto kasuks, kui oli võimalus võtta vastu valla pakutav ametiauto?

„Turismitalu reklaamid on kirjadest kõige väiksemad, peamiselt reklaamivad kirjad seda, et tegu on elektriautoga. Keegi mulle autot ei pakkunud, tööle asudes sain teada, et on olemas vallavanema auto. Soovisin selle sotsiaaltöötajatele anda. Saatsime hooldusesse ja saime vastuse, et auto on kehvas seisus, selle ohutusse seisu viimine maksab peaaegu auto hinna. Otsime võimalusi, kuidas auto ohutult uue omanikuni toimetada.

Elektriautoga olen sõitnud ligi kaks aastat. Erinevalt sotsiaaltöötajatele hangitud autodest on Nissan LEAF ikka päris auto moodi ja ka ökonoomne. Töövestlusel leppisin kokku, et sõidan oma autoga ega soovi autot vallalt.“