Raasikule rajatakse kanalisatsiooni

1870
Raveni tegevjuht TIIT REEDER näitab Raasiku kanalisatsioonipumpla juures kohta, kust alustati torustiku paigaldamist.

Kanalisatsiooniga liitujad saavad võimaluse liituda ka ühise veevärgiga.

Üle-eelmisel nädalal algasid Raasiku alevikus tööd kanalisatsioonitorustiku rajamiseks.
„See on esimene osa aleviku uuest kanalisatsioonitorustikust, viimati pandi torusid siin 1960ndatel,“ sõnas OÜ Raven tegevjuht Tiit Reeder.
Ta selgitas, et Raven alustas eelmiste projektidega ÜVK ehitamist Raasikul alusbaasi loomisest – et pakutav joogivesi oleks kvaliteetne ja reovesi saaks puhastatud, ehitati möödunud aastatel vee- ja reoveepumplad. Nüüd on võimalik hakata võtma uusi kliente ning selleks alustati torustiku rajamist.
Ühiskanalisatsiooni ehitamiseks korraldatud riigihankele esitati 16 pakkumist, võitis Vändra MP, kes palkas alltöövõtjaks OÜ Santeks Infra.
Tööd alustati torustiku lõpuosast ehk aleviku keskel endise reoveepuhasti alal asuvast reoveepumplast, kuhu hakkab reovesi voolama.  Toru viiakse väikese tõusuga Tallinna maanteele, sealt Meierei tänavale ja nii edasi. Reovesi pumbatakse Tehase tee lõpus asuvasse viis aastat tagasi rajatud uude reoveepuhastisse.
Kanalisatsiooniga ühinemise võimaluse saavad pärast torustiku valmimist kinnistud, mis asuvad Tallinna maanteel Apteegi ja Kooli tänava vahelisel alal, Meierei tänaval alates Apteegi tänavast ning Vahtra tänaval Tallinna maantee ja Meierei tänava vahelisel alal. Kokku pannakse maasse üle 2 kilomeetri isevoolseid kanalisatsioonitorusid ning umbes kilomeeter puhta vee torusid. Teemeistri teele tehakse reoveepumpla, rajatakse ka 3 tuletõrje hüdranti. Tööde lõpptähtaeg on 30. november. Projekti kogumaksumus on 365 645 eurot. Sellest andis Keskkonnainvesteeringute Keskus 310 798 eurot, 15protsendilise omaosaluse ehk 54 847 eurot tasuvad Raven ja Raasiku vald.

Liitumisvõimaluse saab umbes 70 majapidamist
Pärast tänavuste tööde lõppu saab ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse ligikaudu 70 majapidamist. See on umbes kolmandik Raasiku eramajadest. Liitumispunktid tehakse kinnistu piirile, sealt edasi peavad inimesed oma kulul vedama torustiku majja. Tiit Reeder viis eelnevalt – siis, kui tehti projekti – kõigile potentsiaalsetele klientidele kirjad postkastidesse ning nädal hiljem käis inimestelt üle küsimas, kas nad soovivad ühiskanalisatsiooniga liituda.
„KIKist toetuse saamiseks oli vaja, et neist 60 protsenti oleksid soovijad, mina sain kokku isegi 75-80 protsenti. Selgitasin inimestele, et see pole kohustuslik, aga kui huvilisi pole, siis ei saa me kanalisatsiooni üldse. Nad said aru. Saime küll nõusolekud, aga ega me  kedagi  liituma kohustada  siiski saa,“ rääkis Raveni tegevjuht.
Rohtla uusarenduse omanik rajas ehituse käigus ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning andis selle Ravenile üle, kuid rahvamaja kõrval asuvatel uutel eramutel on ühine puurkaev, reovee jaoks igal majapidamise oma kogumispaak: „Siis, kui seal alustati ehitamist, ei olnud meil veel midagi plaanis ning nad said kaevupuurimisloa. Aastapäevad hiljem selgus, et meie hakkame tegema ühisveevärki, kuid nemad ühendasid veetorud siiski oma kaevu külge. Kanalisatsiooni nad ilmselt küll sooviksid, kuid praeguse projektiga see nende majadeni ei ulatu.“
Neil majapidamistel, kes saavad tänavu liituda ühiskanalisatsiooniga, on võimalik liituda ka ühise veevärgiga. Tallinna maantee ääres on veetoru olemas, sinna tehakse tänavuse töö käigus liitumiskohad, Meierei tänaval pannakse koos kanalisatsioonitoruga maasse ka veetorud. Nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga liitumine on tasuta.
„Mõistlik on saada kliendid toru otsa, selle asemel, et küsida neilt raha,“ sõnas Tiit Reeder.
Ta lisas, et vee- ja kanalisatsioonitorude kinnistu piirilt majja vedamine on nagunii kulukas, eriti kuivkäimlaga majapidamistes, kus tuleb ka majasiseselt teha ümberehitusi.
Majaühendusi võivad inimesed hakata rajama kohe, kui ühenduspunkt nende aia taga olemas, kuid ÜVKga liituda saab reaalselt siis, kui kogu töö ehitajalt vastu võetud ehk novembrikuu lõpust. Raveni tegevjuht kinnitas, et oma kinnistul torustiku paigaldamiseks projekti ei nõuta, kuid soovitas projekti siiski tellida, siis on kindel, et kõik tehakse õigesti – näiteks ei tea inimesed enamasti, kui suure kaldega tuleb kanalisatsioonitoru paigaldada.

Kanalisatsioon ka Arukülla?
Raven on esitanud KIKile taotluse ka Aruküla kanaliseerimise alustamiseks. Septembriks peaks selguma, kas raha saadakse.
„Meie esimest taotlust ei rahuldatud. Otseselt küll ei keeldutud, kuid võtsime pärast läbirääkimisi oma taotluse tagasi, sest selgus, et KIK soovib näha rohkem uue torustiku rajamist, kuid meie soovisime rekonstrueerida vana – torustiku ots läheb puhastisse ja ilma seda rekonstrueerimata ei saa. Kui saame toetust, hakkame Arukülas paralleelselt rajama uut torustikku ja rekonstrueerima vana,“ lausus Tiit Reeder.
Selle projektiga peaks Arukülas saama kanalisatsioonivõimaluse üle 100 majapidamise.