
„Kui lähete õppima inseneeriat, võite ühel päeval olla nende tüdrukute-poiste seas, kes aasta jooksul ehitavad valmis päikeseauto, ja saate tasuta sõita Austraaliasse,“ ütles Raasiku AS Mistra-Autex juht Priit Tamm reede, 19. septembri õhtul ettevõtte parklasse tulnud noortele.

Raasikule oli toodud Eesti tudengite ehitatud päikeseauto, millega käidi Austraalias toimunud päikeseautode maailmameistrivõistlustel kaks aastat tagasi. Päikeseauto, millega Eesti noored saavutasid tänavu augustis Austraalias 2. koha, on veel teel koju.
Päikeseautosid ehitava haridus- ja arendusprojekti Solaride liikmed jagasid Raasikul tänavuse võistluse muljeid ning tänasid Priit Tamme ja Mistra arendusjuhti Mark Raja koostöö eest – ettevõte oli tänavuse päikeseauto üks hõbesponsoritest. Pärast viidi huvilised Mistra-Autexi tehasesse ning näidati, kuidas valmivad vaibad ja detailid maailma autotööstustele.
Eesti võistlusauto üks juht on Kolgast
Solaride´is peainsenerina töötanud Joosep Ress rääkis, et ühte autot disainivad ja ehitavad eelneva kogemuseta üliõpilased ja mõned gümnasistid kaks aastat. Seni on ehitatud kolm päikeseautot, neist esimene on nüüd Energiaavastuskeskuses. Tänavuse auto kallal tegid tööd 30 inimest.
Võistlused toimuvad Austraalias iga kahe aasta tagant, kuue päevaga tuleb sõita põhjarannikult lõunarannikule, kokku üle 3000 kilomeetri. Sõidetakse iga päev kell 8-17, järgmisel päeval alustatakse kohast, kus eelmisel päeval lõpetati. Võidab see, kes on esimesena finišis. Tänavu oli võistlejaid 34, Eesti päikeseautoga samas klassis kokku 8.
„Meie klassi autodel hinnati ka masina praktilisust, millised on mugavus- ja lisavarustus. Selles saime esikoha. Meie masinal olid näiteks ventileeritavad istmed, interjöörivalgustused, jahutus,“ selgitas Joosep Ress.
Võistluse lõpetas Eesti päikeseauto 2. kohaga. Joosep Ress oletas, et võitjaile, Hong Kongi tiimile, tuli kasuks eestlaste autost rohkem päikesepaneele: „Eelmisel võistlusel olnuks meil eelis, siis olid Austraalias metsatulekahjud ja taevas palju tossu. Meie masin oli aerodünaamilisem ja päikeseta oleksime saanud kiiremini sõita.“
Rohkem kui 3000 kilomeetrise distantsi peale kaotasid eestlased võitjale 4 minutiga. See tähendab, et keskmine tunnikiirus erines 0,1 kilomeetri võrra: „Ehk nad sõitsid meist iga kilomeetri 0,08 sekundit kiiremini.“

Kolgast pärit Ülo Pajutee, kes on Solaride´i kuulunud neli aastat ning oli tänavu mehaanikatiimi juht, oli seekord üks 6 juhist, kes päikeseautot roolisid. Kahekohalise auto juhtide ja kõrvalistujate valikul arvestati, et nad ei kaaluks üle 80 kilo. Kui autosolijad olid sellest kergemad, lisati autosse selle võrra ballasti, kuid raskemate sõitjate eest boonust ei saanud, ehkki auto oli raskem.
Ülo Pajutee jutustas, et võistlustel olid kontrollpunktid, kus sai teha juhivahetust. Enamasti sõitis üks juht järjest 2-4 tundi, pikim ots oli 6 tundi. Eesti päikeseauto keskmine kiirus võistlusel oli 68,6 kilomeetrit tunnis, kuigi oli ka lõike, kus sõideti üle 90kilomeetrise tunnikiirusega.
Sõit oli tema sõnul üsna üksluine: „Midagi väga vaadata ei olnud – liiv või kiviklibu, kohati täiesti lage, kohati põlvekõrgused puud. Lõuna pool läks mägisemaks, seal on ka kaljusid. Autos oli suurim mure, kuidas igavust peletada ja pissihäda kinni hoida.“
Eesti kolonnis olid kokku 7 masinat. Esimesena sõitis auto, millest anti teada, kui ees olid näiteks teetööd. Seejärel oli esimene saatemasin ning päikeseauto järel oli tagumine saatemasin, millest jälgiti, kui palju päikeseauto võimsust tarbib ja toodab, kui palju on akus järel energiat, kas võib kiirust lisada. Järgmisena sõitsid kaubik tööriistadega ning treilerauto juhuks, kui päikeseauto läheb katki. Viimane oli meediaauto.
„Meie masinal tekkisid Austraalias testimisel mõned väikesed probleemid, kuid võistluse ajal oli auto üldiselt töökindel,“ sõnas Ülo Pajutee.
Ta lisas, et kaks kolmandikku võistlusrajast oldi esikohal, siis tuli vastutuul ja kuna päike oli väga intensiivne, vuhisesid mööda konkurendid Hong Kongist, nende autol oli rohkem päikesepaneele.
Mistra toel tutvustatakse projekti Raasiku ja Anija valla noortele
Mistra-Autexi juht Priit Tamm ütles, et Solaride´i toetatakse eelmisest aastast, kui otsiti koostööpartnerit või väljundit, kuidas jõuda Eesti turul olevate noorte insenerideni. Enam-vähem samal ajal saadi Solaride´ilt ka Eesti ettevõtetele saadetud kiri toetusesooviga.
Raasiku kogukonnaüritus oli Mistra-Autexi ja Solaraide´i koostöös teine ettevõtmine. Kevadel käisid Pikavere Mõisakooli robootikaringi liikmed Energiaavastuskeskuses, kus on Eesti tudengite esimene päikeseauto. Solaride´i noored tegid Pikavere robootikaringi lastele ka õppetoa. Oktoobris on plaanis minna projekti ja päikeseautosid tutvustama Kehra gümnaasiumisse. Kui tänavune võistlusauto jõuab selleks ajaks Austraaliast koju, võetakse Kehrasse kaasa. Solaraide´i liikmed jagavad muljeid võistlusest ja teevad Kehra noortele töötoa.
„Ütlesin Solaraide´i tiimile, kui Raasiku ja Aruküla koolid on projektist huvitatud, läheme ka nende juurde külla,“ sõnas Priit Tamm.





