Möödunud neljapäeval andis vallavalitsus Raasiku valla kodulehel ja sotsiaalmeedias teada, et vallas on liikvel hispaania teeteod ja mustpeanälkjad. Tegu on invasiivsete võõrliikidega, kes kahjustavad taimi ja loomi ning on aiapidajate jaoks väga tülikad kahjurid. Eestisse jõudsid nad 2008. aastal ning nende arvukus on sellest alates Eestis plahvatuslikult kasvanud.
Valla keskkonnaspetsialist Johanna Sepmann rääkis Sõnumitoojale, et eelmisel nädalal märkas Raasiku kalmistuvaht surnuaia ühes kompostihunnikus hispaania teetigusid.
„Läksin kohapeale olukorda üle vaatama ning leidsin viis hispaania teetigu ja ühe mustpeanälkja. Minu juurde tuli naine, kes käib hauaplatse hooldamas. Ütles, et veerand tundi varem korjas samast kohast 30-40 hispaania teetigu. Seega võib neid seal olla veel päris palju,“ lausus Johanna Sepmann.
Ta oletas, et võõrliigid sattusid surnuaia juurde mõnest aiast: „Kalmistu samas kompostihunnikus olid porgandid, küüslaugud, tillid – ilmselt on keegi need oma aiast sinna viinud ning jäätmetega koos on sinna levinud ka hispaania teeteod. Teine variant on, et kalmistule on istutatud mõnest aiandist toodud lilli ning teomunad võisid olla lillepotis.“
Vallavalitsuse poole pöörduti keskkonnaspetsialisti sõnul seoses hispaania teetigudega tänavu esimest korda, varasematel aastatel seda tehtud pole.
„Keskkonnaameti kaardi järgi on esimesed hispaania teeteo leiud Raasiku vallas olnud 2021. aastal. Alles nüüd kuulsin ja nägin, et üksikuid on nähtud veel varem ja käesoleval aastal ka Arukülas. Seega peaksid kõik majaomanikud oma aedades tähelepanelikult ringi vaatama ja hispaania teeteo leidmisel nälkja kiiresti likvideerima. Õnneks massilist levikut vallas ei ole,“ ütles Johanna Sepmann.
Ta lisas, et väga oluline on leitud võõrnälkjad kokku koguda ja hävitada, sest kord juba aeda jõudnud tigudest on väga raske lahti saada. Nad paljunevad väga kiiresti ning teevad palju kahju – valdavalt taimetoiduline teetigu, kellel looduslikku vaenlast ei ole, toitub meelsasti nii köögiviljadest kui ilutaimedest: „Kui midagi ette ei võta, võime jõuda olukorrani, kus tigusid tuleb aedadest korjata juba kilode kaupa, nagu näiteks Harku vallas või Keila linnas.“
Raasiku kalmistult leitud teod koguti soolalahusesse ning kompostihunnik, milles need olid, likvideeriti. Hiljem leiti samast kohast siiski veel neid võõra päritoluga tigusid. Keskkonnaspetsialist kinnitas, et vallavalitsus tegeleb hispaania teetigude ja mustpeanälkjate tõrjega aktiivselt edasi. Kalmistule pannakse sildid, teated ja kogumisvahendid, et surnuaia igal külastajal, kes hispaania teeteo leiab, on võimalus nälkjas likvideerida.
„Tahan inimestele südamele panna, et oma aiast biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kalmistule toomine on rangelt keelatud. Korraldatud jäätmeveo raames saab aia- ja haljastujäätmeid ära anda tasuta oma aia tagant. Palun kasutage seda võimalust,“ sõnas ta.
Mida teha, kui leiad teo
Keskkonnaspetsialist soovitab teo leidmisel kõigepealt kindlaks teha, kas tegu on ikka hispaania teeteo, mustpeanälkja või hoopis mõne neile sarnase kodumaise liigiga. Juhiseid, kuidas neil vahet teha, leiab keskkonnaameti lehelt. Hispaania teetigu on täiskasvanuna 7-15 sentimeetri pikkune kojata tigu ehk nälkjas, värvus varieerub tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beeži toonini. Täiskasvanud mustpeanäljkad on enamasti 3-5 sentimeetrised, heledad või valkjashallid.
„Kui on tegu võõrliigiga, tuleb kõik nälkjad kokku korjata ja hävitada. Teomürke ei tohiks kasutada, see tapab ka kodumaised liigid ning putukad ja siilid. Mõistlik on koguda teod anumasse, näiteks purki, mida saab kaanega sulgeda. Peale soovitatakse valada keevat vett. Tigusid võib koguda ka rohelise seebi vesilahusesse või soolalahusesse. Jäägi võib mõne aja möödudes umbes labidasügavusele maha matta,“ selgitas Johanna Sepmann.
Veel rõhutas ta, et inimesed ei teeks taimede vahetust, ei jagaks teistega oma aia taimi, sest kunagi ei saa kindel olla, et nendega koos ei või aiast aeda levida võõrtigusid: „Kui aianduspoodidest tuuakse koduaeda mullapalliga istikuid, on soovitav panna need enne maha istutamist viieks nädalaks nii-öelda karantiini ehk hoida muudest taimedest eraldi ja jälgida ega teki nälkjaid. Viis nädalat on munadest uute nälkjate koorumise aeg.“
Võõrliikide leiud tuleks kanda keskkonnaameti kaardirakenduse teokaardile, võimalusel lisada ka foto.
Selleks, et võõrnälkjate arvukuse ohjamine oleks edukas, ootab vallavalitsus kohalike elanike abi: „Oleks väga tore, kui leiaksime vabatahtlikke, kes käiksid teokaardile märgitud kohtades, eelkõige Raasiku vanal kalmistul Köstri tee ja kiviaia ääres, hispaania teetigusid ja mustpeanälkjaid korjamas. Kokku kogumiseks on kohapeal kanistrid soolalahusega ja kühvel.“
Üks leid ka Kehrast
Anija valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak ütles, et nägi hiljaaegu kahte hispaania teetigu Kehras Põhja tänava ääres kergliiklusteel.
„Rohkem hispaania teetigusid ma meie vallas näinud ei ole, minuni pole ka mujalt jõudnud infot, et neid oleks siin kusagil nähtud. Kui leitakse, tuleks teod hävitada ning märkida leid keskkonnaameti teokaardile,“ sõnas ta.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialisti Margus Kirsi teada Kuusalu vallas hispaania teetigusid ei ole.
