Raasikul alustab jaanuaris esimest korda eelkool

2485
Eelkooli asutaja TRIIN HALLIK: „Eelkool on üleminek lasteaiast kooli, aitame lapsi ja vanemaid sellel ajal.” Foto Martin Hallik

Eelkooli looja on Raasiku elanik, väikeste laste ema TRIIN HALLIK.

Mõni nädal tagasi hakkas sotsiaalmeedias levima info, et Raasiku aleviku ja lähiümbruse lapsi oodatakse jaanuarist eelkooli. Jagatakse eelkooli kodulehekülge, kust vaatavad vastu naeratavad lapsed, koolil on ka oma FB-lehekülg. Eelkooli asutas lapsevanem Triin Hallik, kes viis ellu enda ja paari tuttava soovi, et lapsed saaksid harjuda ja tutvuda just Raasiku põhikooliga, kuhu plaanivad panna oma lapsed kooliteed käima.
Triin Hallik, kelle üks laps on eelkooliealine ning teine 11kuune, rääkis, et info on levinud kiiresti ning esimeste nädalatega on ligi 10 registreerunut. Ta lausus, et paras oleks 20, nagu klassi suurus koolis.
Huvi on tundnud tema sõnul need, kes keset tööpäeva ei saa oma last kaugemale eelkooli viia. Praegu viivad paljud vanemad oma lapsi tema sõnul linna, kus eelkooli hinnad kallimad, Kehrasse või Jürisse: „Kehras on eelkool ainult kord kuus ja üks akadeemiline tund korraga, meie plaanime teha kord nädalas ning kolme tunni kaupa. See annab lapsele parema ettekujutuse koolipäevast. Eelkool on ka Pikaveres, kuid on mõeldud ilmselt rohkem oma lasteaia-kooli lastele.”
Eelkooliga on plaanis jätkata ka sügisel: „Jaanuaris alustades saab ülevaate, kui palju on huvilisi ning kuidas täpsemalt sügisel jätkata. Keset talve on paljud soovijad eelkooli juba leidnud ning olen arvestanud, et praegu ei pruugi osalejaid nii palju tulla, kuid see ei heiduta mind jätkamast. Küll huvi ajapikku kasvab ning uue õppeaasta alguseks on lapsevanemad Raasiku eelkoolist juba varakult teadlikud.”
Eelkool on 6-7aastastele lastele. Triin Hallik lausus, kooli- ja lasteaia juhtkonnaga on kokku lepitud, et võimalusel saab kasutada klassiruumi, mis on planeeritud sügisel 1. klassi ruumiks: „Tulen lasteaeda, võtan lapsed käekõrvale ning viin kooli. Lastega, kes Raasiku lasteaias ei käi, kohtume koolimajas.”
Eelkooli toimumise aja, kell 13-15, valis ta koos Raasiku kooli direktori ning õppealajuhatajaga: „Selleks ajaks on koolilastel tunnid läbi ning klassiruum vaba. Samuti ei jää lasteaialapsed ühestki lasteaia päevakavasse planeeritud tegevusest ilma. Boonusena saavad lapsed võimaluse lõunauinaku vahele jätta, mille üle sageli rõõmustatakse.”
Triin Hallik jutustas, et kui läks kooli ja lasteaia juhtkonnale oma ideest rääkima, oli vastuvõtt soe: „Oldi rõõmsad mõtte üle ning julgustati, et kui kohe jaanuarist palju lapsi ei tule, ei tasu loobuda. Ka esimese klassi õpetajatel on lihtsam – ei pea nii palju tutvustama, kus on garderoob ning kuidas klassi jõuda.”
Ta lisas, et esimene küsimus oli aga, mille poolest eelkool laste­aiast erineb ning miks on seda vaja: „Kindlasti pole eelkool parem kui lasteaed, vaid teistsugune. Eelkooliealise lapse emana pabistan, kuidas laps suudab rahulikult pingis istuda, ise oma asju välja otsida, vaikselt kuulata. Plaanis on rääkida lastega ka tunnetemaailmast. Tihti tekivad eakaaslaste vahel tülid, kuna ei leita õigeid sõnu, et end väljendada, ning lihtsam on end kätega selgeks teha.”
Eelkoolis plaanib ta õppeained omavahel lõimida: „Ka koolis soovitakse, et ained oleks seotud. Seega võtame igal korral ühe laiema teema, mis käib kogu päeva tegevustest läbi. Lisaks soovin õpetada lastele loodust, teha lihtsamaid füüsika- ja keemiakatseid, et nad õpiksid ümbritsevat paremini tundma. Loodan, et millalgi saaks eelkooli ka muusikaõpetaja.”
Triin Hallik on töötanud kooli- kui lasteaialastega ning tõdeb, et esimesse klassi tulijate tase on väga erinev: „Kindlasti võiks eelkool kaasa aidata selle ühtlustamisele. Mõni laps loeb soravalt kirjatähtedega raamatut, mõnel on sulghäälikud veel sassis.”
Ta lausus, et pisikestega on rõõm suur: „Mida vanem laps, seda rohkem saab aga teha õppetööd ja tegeleda huvitavate asjadega, mõelda välja põnevaid tegevusi, arendada mõttelendu.”
Triin Halliku sõnul andis eelkooli mõttele hoogu ka see, et eelkooliealisele lapsele ei leidunud Raasikul ühtegi huviringi: „Silma jäi ainult jalgpall, aga võistlusala ja rüselemine minu lapsele ei sobi, seega oleme viinud teda Jürisse ujuma ja linna kergejõustikusse. Päris väikestele on Raasikul beebikool, populaarne on ka muusikakool, kuid see on pigem koolilastele.”

Eelmine artikkelRaasiku kooli juurdeehituse projekti tuli muuta
Järgmine artikkelKehra Lepatriinu lasteaia remont on lõppenud