Kehra Lepatriinu lasteaia remont on lõppenud

2882
Lepatriinu lasteaiale tehti viilkatus, hall maja värviti pärast soojustamist kollaseks, seinad rühmade sissepääsude juures on immutatud puidust.

Renoveeritud lasteaia ametlik avamine ja lahtiste uste päev on 30. novembril.

Direktor NELLI RESTOV näitab nõudepesumasinat – need on nüüd iga rühma kööginurgas.
Direktor NELLI RESTOV näitab nõudepesumasinat – need on nüüd iga rühma kööginurgas.

Remonditööd Lepatriinu lasteaias algasid maikuus, ehitajad lõpetasid töö oktoobri lõpus, uus mööbel sai paika eelmisel nädalal.
36 aasta vanuse lasteaiamaja põhjalik uuenduskuur algas varasuvel. Korraga hakati remontima rühmaruume ning maja väljast soojustama ja asendama vana lamekatust plekist viilkatusega. Juunikuus pidi lasteaed oma majast välja kolima, ajutine peavari leiti rahvamajas, sõimerühm töötas Lastetares, koolieelikute rühm septembris Kehra kogudusehoones. Oma majja koliti tagasi oktoobri alguses, remont siis veel käis.
Vallavalitsus võttis lasteaia renoveerimiseks laenu. Ehitustööde lõplik hind oli 469 183 eurot. Riigihanke võitnud OÜ Sulane hinnapakkumine oli 446 179 eurot, kuid projekteerija oli arvestanud seinapinda vähem ning selle võrra tuli 26 127 euro eest lisatöid. Ehituse tähtaja ületanud seitsme päeva eest arvestas vallavalitsus ehitushinnast maha 3123 eurot trahvi. Kuna lasteaia renoveerimine läks vallaeelarves planeeritud 555 000 eurost odavamaks, telliti sinna ligi 30 000 euro eest ka uut mööblit ja köögitehnikat.

Mida tehti?
Väljast ei tunne 1979. aastal nõuka-aegse tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaeda enam ära – endise halli hoone asemel on justkui väikesed päkapikumajad, kollased ja viilkatustega. Rühmatiibade vahelised terrasside krohvitud seinad on kaetud puidust laudadega, mis on immutatud pihlakatooni.
Projekteerija pakkus välja roheka fassaadi, millel on erinevas suuruses punased täpid, lasteaia direktor Nelli Restov eelistas kollast ja ilma täppideta fassaadi. Ta on tulemusega rahul ja loodab, et edaspidi saab tühjadele seintele rühmade sissepääsude juures puidust nimesildid.
Soojapidavuse suurendamiseks täideti uute katuste alune pööning puistevillaga, kogu maja fassaad soojustati.
„Nüüd on meil soe, kuigi radiaatorid on keeratud madalama temperatuuri peale,“ kinnitab direktor.
Tema ja õppealajuhataja Kaidi Selberg meenutavad, kuidas veel üle-eelmisel talve kühveldati koos lapsevanematega katuselt lund alla. Vana tõrvapapp enam ei pidanud ja katus lasi läbi.
Majas sees oli esialgu plaan osaliselt remontida viis rühma, kuid katuse vahetamise ajal alanud suurte vihmasadude tõttu sai veekahjustusi ka aasta tagasi remonditud Pesamunade rühm. Kõikide rühmade riietusruumid said uued põrandakatted, ühes rühmas vahetati ka uksed. Ainsas rühmas, mille pesuruumis puudus seni põrandaküte, võeti põrand üles ja paigaldati see.
Rühmaruumide värvi üle otsustasid õpetajad, seetõttu on rühmaruumide seinad erinevat värvi, peamiselt tehti valik mööbli värvi järgi. Mõned rühmad said uusi kappe, üks rühm ka uued voodid.
Täiesti uus on kõigi kuue rühma köögisisustus. Kõigis neis on nüüd ka nõudepesumasinad, seni pesid õpetajaabid toidunõud rühmades käsitsi. Mugav on küll ja masin töötab väga vaikselt, tõdevad nad.
Lasteaia endisesse köögiplokki tehti eraldi sissepääsuga söögi vastuvõtmise koht – toit tuuakse lasteaeda Kehra kooli sööklast – ning õpetajate nõupidamise- ja puhketuba, kus on ka kööginurk. Veel on endises köögiosas tualett ja duširuum õpetajatele, garderoob, kostüümiladu, meisterdamisvahendite hoiuruum.
Remonditi ja osaliselt sisustati ka direktori, õppealajuhataja ja muusikaõpetaja kabinetid, tervisetuba, personali söögituba, tualett, pahteldati-värviti saali. Renoveeriti veel elektrisüsteemid, hoonesse paigaldati sundventilatsioon.

Tervisekaitse kontrollis
Vahepeal neli kuud oma majast eemal olnud lasteaed kolis sinna tagasi paari päevaga. Septembri viimasel päeval, see oli reede, koliti asjad rahvamajast ära. Õpetajad vedasid need lasteaeda oma autodega, vanemad, kes tulid lastele järele, aitasid asju rahvamaja teiselt korruselt alla tassida. Kahel nädalavahetusepäeval pesid ja kraamisid töötajaid ruume, et esmaspäeval oleksid 4 rühma valmis lapsi vastu võtma – kahes rühmas remont veel kestis. Uut mööblit siis veel polnud, kuid vana tuli rühmadesse tagasi vedada.
„Alguses oli kokkulepe, et kohe 4. oktoobril saame ka uue mööbli, kuid ehitaja ei jõudnud, tõi alles kahe nädala pärast. Seni aitas kool meid nõudepesuga, Päikesekillu lapsed magasid maas madratsitel, kuni toodi nende uued voodid,“ jutustab Nelli Restov.
Nädalapäevad hiljem tuli lasteaeda kontrollima tervisekaitse­ametnik, kes tõdenud – hoolimata ehitustööde jätkumisest on lasteaias väga puhas. Kiita saadi ka selle eest, et lapsed on palju õues – saali remondi tõttu olid kõik liikumistunnid väljas ning kuna oma hoovis käis ehitus, mindi lasteaiaõuest välja.
„Sõimerühma lapsed on nüüd väga head kõndijad, sest remondi tõttu käisime palju jalutamas, kõik kergliiklusteed on meil läbi käidud,“ ütleb Kaidi Selberg.
Kuigi remondi ajal oli lapsevanemate seas nurinaid, on Nelli Restov sõnul nüüd mõnedki neist öelnud, et lasteaed on ilus nagu muinasjutumaa.
Katrin Roomere, kelle poeg käib Lepatriinu lasteaias, märgib, et maja on nüüd tõesti väga ilus, lastel ja õpetajatel on seal palju mõnusam ja mugavam kui varem. Kuid emana on ta pisut murelik, et uutel viilkatustel pole lumetõkkeid.