Esmaspäeval, 30. septembril toimunud Raasiku vallavolikogu erakorralisel istungil otsustati vähendada juunikuus 2025. aastaks kehtestatud maamaksumäärasid. 2025. aastal kehtib valla territooriumil elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule, samuti muule maatulundusmaale maamaks 0,35 protsenti maa maksustamishinnast aastas, muu sihtotstarbega maa maks on 1 protsent maa maksustamishinnast aastas.
2025. aasta maamaksumäärad kinnitas volikogu esimest korda 18. juunil. Siis kehtis veel seadus, mis määras, et maamaksumäärad tuleb kehtestada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks ning maamaksu tõusule kehtis kaitsemehhanism, et kellegi maamaks ei saa tõusta rohkem kui 10 protsenti. Juuni lõpus hakkasid kehtima maamaksuseaduse muudatused – tõusid maamaksu maksimaalsed määrad ning maamaksu tõusu ülempiir tõsteti 10 protsendilt 50 protsendile aastas. Muudetud seaduse kohaselt peavad kohalikud volikogud järgmise aasta maamaksumäärad kinnitama hiljemalt 1. oktoobriks. Raasiku vallavolikogu kehtestas suvel maamaksumääradeks 0,5 protsenti elamumaale ja maatulundusmaale ning muule maale 1 protsent maa maksustamishinnast aastas. Siis olid need seadusega lubatud maksimaalsed määrad. Istungil arvati, kui seadus muutub, saab ka volikogu määrust muuta.
Uuesti kõneldi maamaksumääradest vallavolikogu 10. septembri istungil. Maakorraldaja Emma-Maria Vaarik tegi ülevaate 2025. aasta maamaksust katastriüksuste lõikes. Üle pooltel vallas asuvatel maaüksustel oleks juunis kehtestatud määradega maamaks olnud alla 5 euro, 5-20 eurot 17 protsendil, 50-100 eurot 8,6 protsendil ning üle 100 euro 3,34 protsendil katastriüksustest. Vallavalitsus leidis, et kuigi vallaeelarvesse laekuva maamaksu kogusumma tõuseb 2025. aastal märkimisväärselt, siis maamaks katastriüksuste lõikes väga palju ei tõuse, seda takistab ka maksutõusule seatud ülempiir, mis 2025. aastal on 50 protsenti või 20 eurot, kui tõus on 50 protsendist väiksem. Vallavalitsuse ettepanek oli jätta juunis kehtestatud maamaksumäärad jõusse.
Kuna volikogu neli liiget soovisid siiski, et volikogu vaataks tulevaks aastaks kehtestatud maamaksumäärad üle, kutsus volikogu esimees Maarja Sikut 30. septembriks kokku erakorralise istungi. See toimus veebi vahendusel.
Haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand selgitas, et planeeringute ja keskkonnakomisjoni koosolekul tegi volikogu liige Andres Kallaste ettepaneku langetada 2025. aastaks varem kehtestatud elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksumäära 0,3 ja muu maatulundusmaa maksumäära 0,35 protsendile ning tõsta muu sihtotstarbega maa maksumäära 1,5 protsendile maa maksustamishinnast aastas. Komisjoni enamus toetas ettepanekut kehtestada elamumaa ja maatulundusmaa maksumääraks 0,35 ning muu sihtotstarbega maa maksumääraks 1 protsent maa maksustamishinnast.
Riina Rand ütles, et juunis kehtestatud määradega laekuks vallaeelarvesse järgmisel aastal ligi 211 000 eurot maamaksu, kui kehtestada komisjoni väljapakutud maksumäärad, laekub 200 000 eurot: „Summaliselt on vahe 10 858 eurot – elamumaa puhul 3800 eurot, maatulundusmaa puhul 7058 eurot. Käesolevaks aastaks on kavandatud maamaksu laekumist 124 000 eurot.“
Volikogu liige Ivar Vilberg küsis, mis võitu selles nähti, et 11 000 euro pärast kutsuda volikogu erakorralisele istungile, maksta selle eest istungil osalemise tasu, teha muid administratiivseid kulutusi.
Andres Kallaste vastas, et maamaksu tõus on ka uue ettepaneku kohaselt märgatavalt suur ning pole vahet, kas arutada 10 000 või 1000 euro üle, raha tuleb lugeda. Maarja Sikut märkis, et maamaks tõuseb vallelanikele kokku tegelikult 70 000 eurot.
2025. aastaks senisest madalamate maamaksumäärade kehtestamise poolt olid kõik veebiistungil osalenud 13 volikogu liiget.
Riina Rand selgitas lisaks, et järgmisel aastal tuleb volikogul teha maamaksuga seoses veel väga olulisi otsuseid – praeguse üleriigilise kaitsemehhanismi asemel on volikogul 2026. aastaks õigus määrata valla territooriumil maamaksu tõusu ülempiir vahemikus 10-100 protsenti. 2026. aastal kaob ka kodualuse maa maamaksu pindalapõhine soodustus, mida Raasiku vallas saab tiheasustuses 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses 2 hektari ulatuses, siis tuleb volikogul määrata soodustus summaliselt, see võib olla kuni 1000 eurot.