Kuusalu vallavalitsus tutvustas neljapäeva õhtul rahvale, kuidas on kavas Kiiu mõisa remontida.
Vallavalitsuse korraldatud koosolekule Kiiu mõisa kogunes neljapäeva, 11. veebruari õhtul 9 huvilist, et teada saada, kuidas plaanitakse hoone korda teha. Vallavolikogu on andnud vallavalitsusele nõusoleku võtta mõisa remontimiseks pangast laenu miljon eurot, sellest 800 000 eurot ehitustöödeks ja 200 000 eurot sisustuseks.
Laenu veel võetud ei ole. Konkursiga valitud OÜ ARC Projekt on vallaarhitekt Kadi Raudla sõnul rekonstrueerimisprojekti põhimõtteliselt valmis saanud, käesoleval nädalal täpsustatakse üksikuid tehnilisi andmeid. Kui vallavalitsus projekti kinnitab, kuulutatakse välja riigihange, et leida ehitaja. Riigihankega selgub, kui palju remonditööd maksma lähevad. Kui ehitaja on kinnitatud ja firma saab tööle hakata, võib Kuusalu vallamaja mõisahoonest välja kolida märtsi lõpus. Ametnikud hakkavad ajutiselt tööle Kuusalus köstrimajas ja selle juurdeehituses.
Vallamaja koliti Kiiu mõisa 22 aastat tagasi Kuusalu alevikust pärast seda, kui kolhoosikontorina kasutuses olnud hoone jäi põllumajandusreformi tagajärjel tühjaks. Vald pole hoonet remontinud, osades ruumides on seinu värvitud, pandud uued põrandakatted ja ripplaed.
Kadi Raudla: „Ekspertide hinnangul on Kiiu mõis amortiseerunud. Katusekonstruktsioonid on sisuliselt kandevõime kaotanud, vahelagi kohati kuni 10 sentimeetrit langenud, esifassaadi sein väljapoole vajunud. Katus on aastaid sadanud läbi, vesi on ohtlik elektrisüsteemidele, ka hoone kandvatele konstruktsioonidele. Töötingimused sellises hoones ei vasta nõuetele, seintes on hallitust. Sellisel kujul see maja enam kauaks püsima ei jää. Vallamaja on valla visiitkaart, meie vallamaja on praegu vettinud, pime ja haisev.“
Ta selgitas, et kindlasti on plaanis teha mõisahoone väljast selliseks, nagu ta eeldatavalt kunagi oli, taastada ka torn. Siseremont tehakse rahapuudusel nii lihtne ja odav, kui on võimalik.
Esimesele korrusele tulevad vasakut kätt sekretäride ruumid, kuhu pääseks otse trepikojast. Vallavanema kabinet jääb samasse kohta, samuti saal. Kogu parem tiib remonditaks sotsiaalosakonnale ja selle valdkonna abivallavanemale, vaid saali taga asuvatesse ruumidesse tuleb köögiplokk, sinna jääb eraldi sissekäik. Saali ja kööki on kavas hakata edaspidi üritusteks välja rentima. Allkorrusele tuleb ka volikogu esimehe töötuba.
Teisele korrusele tehakse tööruumid maakorraldus-, ehitus- ja rahandusosakonnale, majandusteenistusele, IT-spetsialistile ja majandusvaldkonna abivallavanemale. Raamatupidajate praegused tööruumid on kavandatud Sõnumitooja toimetusele. Noortekeskus on kolinud nüüd mõisa teiselt korruselt Kiiu Soone majja, ent juhul, kui tekib vajadus vallamajja tagasi tulla, on ka need ruumid võimalik tagada, märkis vallaarhitekt.
Fassaadi värvilahenduse osas võeti arvesse mõisate uurija, professor Juhan Maiste soovitusi. Plekk-katus tuleb punane, dekooriosad elevandiluu värvi ja sein hallikat tooni – nii on juugendi ajastule kõige iseloomulikum.
Kolhoosiveteranid toetavad remonti
Koosolekul osalejad avaldasid remondi kohta vastakaid arvamusi ning kohati muutus vaidlus väga ägedaks.
Vallavolikogu liige Sulev Valdmaa oli seda meelt, et rekonstrueerimise ettevalmistamisel on asjaajamine olnud viletsal tasemel, peale rahanumbrite pole volikogule seni midagi tutvustatud. Ees seisab omavalitsuste ühinemine, vallamaja asukoha üle ei ole põhjalikumaid arutlusi olnud, erinevatesse arvamustesse on suhtutud tema hinnangul üleolevalt.
Koosolekul osalenud Rein Kippar ja veel paar endist kolhoositöötajat olid seisukohal, et vallale kuuluv ajalooline mõisahoone tuleb päästa. Oleks väga kahju, kui maja häviks.Nad vaidlesid volikoguliikmele ägedalt vastu ja kinnitasid, et pooldavad hoone renoveerimist.
Avaldati ka arvamust, et vallarahva rahaga saaks uue vallamaja ehitada odavamalt ja Kuusallu. Küsiti ka, miks ei investeerita hoopis lagunevatesse teedesse või tehta korda muud hoonet.
Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas, et mõis tuleb päästa hävinemisest, kui ka juhtub, et vallamaja on tulevikus kusagil mujal, saab majale anda mingi muu avaliku funktsiooni.
Sulev Valdmaa: „Kui niisugune renoveeritud hoone anda kogukonna käsutusse, tähendaks see sisuliselt valla raha kantimist mõnesse MTÜsse või koguni eraisikule. Lasteaia näol on Kiius juba kogukonna üritusteks pind olemas. Kiiu mõisa võiks konserveerida, üritada seda niiviisi müüa. Oleks ostjale odavam, ta saaks ise siselahendused otsustada.“
Urmas Kirtsi kommenteeris hiljem Sõnumitoojale: „Inimesi tuli koosolekule vähe. Teen järelduse, et enamik vallarahvast aktsepteerib meie plaani mõis renoveerida. Oleme materjale tutvustanud volikogu arengukomisjonis ning eelarvekomisjonis. Volikogu liikmetel on olnud võimalus küsida vallamajast infot ja dokumentatsiooni.“
Kiiu mõis ei ole muinsuskaitse all. Sõnumitooja palus hoone kordategemise kohta arvamust ka kunstiajaloolaselt, professor Juhan Maistelt. Ta kirjutas, et Kiiu on sümbol: „Kunagine munkade torn Tallinna-Narva maantee ääres toob meelde raudrüütlid. Mõis linnuse kõrval on pehmem, avatum, heledam. Mis siis veel rääkida, kui maja saab peale vaatetorni ja punase katuse. Kiiu väärib kohta Eesti mõisaarhitektuuri parnassil Kostivere, Maardu või miks ka mitte Palmse kõrval.“
