Raasiku vallavolikogu arutab lastele tasuta rongisõidu kehtestamist

947

Kui eelnõu vastu võetud, saavad tasuta sõita 7-19aastased, kelle mõlemad vanemad või üksikvanem on Raasiku valla kodanikud.

„Toetame kõike, mis toob meile kodanikke juurde,” lausus Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe volikogu oktoobrikuu istungil tasuta ja soodustusega rongisõidu pakkumise päevakorrapunkti arutelul.
Raasiku vallavalitsus tegi noortele tasuta ja soodustusega rongisõidu ettepaneku septembris. Möödunud nädalal sai ideest määruse eelnõu esimene lugemine.
Rongis tasuta sõitmiseks peavad lapse mõlemad vanemad või üksikvanem olema Raasiku valla kodanikeregistris. Tasuta sõit kehtib aastaringselt Elroni rongides idasuunal ehk Aegviidu liinil 1., 2. ja 3. tsooni piires ehk peatustes Balti jaam, Kitseküla, Ülemiste, Vesse, Lagedi, Kulli, Raasiku, Aruküla ja Parila. Neljandasse tsooni saab sõita soodustusega.
Suurim muudatus eelnõus, võrreldes esialgse ideega, on tasuta sõidu tsoonid. Esialgne ettepanek oli pakkuda ilma rahata sõitu ainult 2. ja 3. tsooni piires, teistesse tsoonidesse soodushinnaga. See poleks näiteks Arukülast Tallinnasse sõites katnud kogu sõidukulu, vaid laps oleks pidanud tasuma Vesse peatusesse ehk 1. tsooni jõudes soodushinna 72 senti.
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et vallavalitsus on vahetanud Elroniga kirju, ettevõtte esindajad on käinud ka vallamajas ette­panekut arutamas: „Jõudsime järeldusele, et tasuta sõitu ainult kahes tsoonis on keerulisem pakkuda ja arvestust pidada. Lisaks, kui arvutada, on kasu väga väike võrreldes sellega, kui osta näiteks Tallinnasse sõiduks perioodikaart. See ei pruugi kõiki motiveerida end kodanikuks registreerima.”
Muutunud on ka vanusevahemik: esialgu oli plaanis pakkuda tasuta rongisõitu 7-18aastastele, kuid haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekul nüüd 7-19aastastele. Vallavanem märkis, et ka 19aastased on gümnaasiumi­ealised ning just koolinoored on määruse sihtgrupp.

Arvestuslikult 100 uut kodanikku
Raasiku valla kodanike hulgas on praegu 719 noort vanuses 7-19. Nendest 173 noore üks vanem pole Raasiku valla registris. Vallavanem sõnas, et lihtsustatult järeldades on vaadeldatavate hulgas umbes 100 inimest, kes elavad Raasiku vallas, kuid ei ole seda registreerinud seda oma elukohana rahvastikuregistris.
Iga kodanik toob Raasiku valla kassasse aastas 1600 eurot. Vallavanem tutvustas, et 100 uue kodaniku abil saaks seega aastas tagasi 160 000 eurot, tasuta ja soodustusega rongisõit võib aga vallale maksma minna maksimaalselt üle 200 000 euro. Raivo Uukkivi täpsustas, et kuna maksta tuleb reaalsete sõitude eest, siis nii suurt summat eelarvest tõenäoliselt ei kulu. Tasuta sõit on koolinoortele ka Saue vallas, sõitudele kulub seal vallaeelarvest 3000 eurot kuus, järgmisel aastal veidi rohkem, sest Elron plaanib hinnatõusu.
Vallavanem lisas, et määrus hakkaks kehtima 1. jaanuarist, siis hakkavad tasuta sõitma lapsed, kelle vanemad on Raasiku valla kodanikud vähemalt 15. detsembri seisuga, ülejäänud pool kuud hiljem. Registrit hakatakse kontrollima ja muutusi sisse viima kaks korda aastas.
Talvi Aruaas lausus, et tasuta rongisõit pole võrdne kohtlemine: „Mis saab nendest, kes õpivad Jüri gümnaasiumis – sinna saab Arukülast ainult bussiga. Õpilane võib küll sõita tasuta rongiga Tallinnasse, aga sealt Jürisse sõiduks peab ikka maksma.”
Raivo Uukkivi lisas Sõnumitoojale, et ebavõrdse kohtlemise jutul pole alust: „Tegu on soodustusega, mis hõlmab teatud vanuses lapsi. Kui toetus välistaks mõned sellesse vanusegruppi kuuluvad lapsed, saaks rääkida ebavõrdsest kohtlemisest.”
Tõnu Suurkuusk märkis, et raudteejaamadest kaugemates külades on samuti probleem – lapsed ei saa jaama, kui vanemad autoga ei vii: „Ka koolibussid ei jõua hommikul selleks ajaks jaama, et lapsed jõuaksid rongiga linna kooli. Esimese ringi koolibuss võiks tulla veidi varem.”
Vallavanem vastas, et vallavalitsus põhimõtteliselt ei toeta noortele tasuta bussisõitu: „Rongisõit on reaalne viis, kuidas on võimalik leida vanemaid, kes pole meie registris, ja motiveerida neid sisse kirjutama. Kui kaugemate külade noortel on vaja rongiga sõita, siis küllap viivad vanemad nad jaama ja toovad pärast ära ka. Kõike ühe määrusega lahendada ei jõua.”
Ta lisas, et on mõeldav alustada esimest koolibussiringi veidi varem: „Marsruuti ja aega on võimalik muuta, kindlasti aga ei saa panna ringe juurde.”

Eelmine artikkelRAGNAR RUMP kandideerib aasta rannajalgpalluriks
Järgmine artikkelAnija ja Aegviidu valla elanikud ütlesid ühinemisele „jah“