Vallanimena eelistasid Anija valla elanikud Anija, Aegviidu elanikud Kõrvemaa nime.
Anija ja Aegviidu vallavalitsused korraldasid eelmisel nädalal üheaegselt rahvaküsitluse kahe valla ühinemise kohta. Neljal päeval, 10.-13. oktoobrini sai hääletada elektrooniliselt, kahel päeval, 14. ja 16. oktoobril selleks avatud küsitluspunktides.
Oma arvamuse ütlesid kokku 288 inimest. Anija vallas on hääleõiguslikke elanikke 4659, Aegviidu vallas 621.
Küsimusi oli kaks: kas pooldate Anija ja Aegviidu valla ühinemist (vastused olid jah ja ei) ning millist vallanime eelistatakse, kas Anija või Kõrvemaa.
Ühinemise poolt oli kahes vallas kokku 216, vastu 47 inimest. Anija valla nime eelistas 189, Kõrvemaa valla nime 94 inimest.
Mõlemas vallas oli enamus vastanutest ühinemise poolt – Anija vallas toetas liitumist 167 inimest, vastu oli 24, Aegviidu vallas oli liitumise poolt 49, vastu 23 inimest. Ühinemise kohta toimunud hääletusel osales Anija vallast 191 inimest ehk 4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, Aegviidus 72 ehk 11,6 protsenti.
Erinevad olid arvamused valla nime osas – Anija vallas eelistati ülekaalukalt Anija valla nime, mida toetas 177 inimest, Kõrvemaa valda pooldas 39 inimest. Aegviidu vallas toetas vallanimena Kõrvemaad 55, Anijat 12 inimest. Anija valla s osales vallanime hääletamisel 216 inimest ehk 4,6 protsenti, Aegviidu vallast 67 ehk 10,8 protsenti hääleõiguslikest elanikest.
Kuna elektroonilisel hääletusel veebikeskkonnas volis.ee olid küsimused ühinemise ja valla nime kohta eraldi linkidel, oli vastajate arv erinev. Enamik vastasid mõlemale küsimusele, aga oli ka neid, kes vastasid ühele või teisele.
Elektrooniliselt hääletas Anija vallas 117 inimest, 74 täitis hääletussedelid küsitluspunktides – neist 44 Kehras, 28 Alaveres, neljale inimesele mindi hääletuskastiga koju. Aegviidu vallas oli e-hääletajaid ja jaoskonnas käinuid võrdselt 36.
Küsitluskomisjonidel nappis tööd
„Nii igav oli, et sain pool kampsunit valmis kududa,“ ütles Marianne Leis, kes oli Anija valla küsitluskomisjoni liige Alaveres.
Ta rääkis, et esimesel küsitluspäeval möödunud reedel käis Alaveres hääletamas 18 inimest, pühapäeval vaid 8: „Esimesel päeval hääletasid meie oma komisjoni liikmed ja mõned töölt tulnud inimesed. Kui rahvamajas poleks olnud trenni, oleks pühapäeval hääletanud vaid kaks inimest. Trenni tulnud tõid kodust dokumendid ja tulid tagasi küsitluslehti täitma.“
Marianne Leisi sõnul oli paljude hääletamas mittekäinute põhjendus – milleks seda teha, kui riik on nagunii otsustanud haldusreformi läbi viia ja vallad liita. Kui eelnevalt loodeti, et ehk paneb nimehääletus inimesed osalema, siis küsitluskomisjoni liikme kinnitusel olla mitmed öelnud – nende jaoks pole valla nimel vahet: „Kuigi need, kes hääletama tulid, teadsid, mida teevad. Nad olid oma valikus väga kindlad, ühtegi rikutud või täitmata sedelit meil ei olnud. Seda öeldi ka, et oleks tulnud küsitlussedelid viia poodi, seal oleks neid rohkem täidetud.“
Ka valla küsitluskomisjoni esimees Ilsia Väli, kes töötas vallamajas asunud Kehra küsitluspunktis, ütles, et olid väga rahulikud päevad: „Inimesed, kes tulid hääletama, olid rõõmsad, tõid meile õuna ja kommi. Üks mees tuli ratastoolis – vaatas, et vallamajas tuled põlevad, rahvahääletus käib ja otsustas ka osa võtta.“
Aegviidu vallasekretär Anne Loik, kes osales sealse küsitluskomisjoni töös, jutustas, et inimesed, kes kohapeale tulid, olid oma otsuses kindlad, paljud ei läinud isegi hääletuskabiini, vaid täitsid sedeli sealsamas laua ääres. Mõni olevat öelnud, et tuli täitma kodanikukohust, kuid oli ka neid, kes ütlesid – ei teadnud hääletusest midagi, kuulsid sellest juhuslikult kellegi käest ja otsustasid läbi tulla: „Kõikvõimalikud kohad olid teateid täis, ei tea, kuidas oleksime seda veel rohkem saanud inimesteni viia? Nõukogude ajal käisid agitaatorid majast majja, mõtlesin, kas tõesti peaks seda hakkama uuesti praktiseerima.“
Tulemused on realistlikud, aga ka üllatavad
„Lootsin paremat – et rahvas on aktiivsem, samas olen ka realist,“ kommenteeris rahvahääletusest nappi osavõttu oma koduvallas Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev.
Ta lisas – on mitme inimesega rääkinud ja selgus, nad jätsid rahvaküsitlusel osalemata, sest pidasid ühinemist iseenesestmõistetavaks: „Iseenesestmõistetav oli nende meelest ka see, et vallale jääb Anija nimi. Ilmsel seepärast ei vaevunud enamik hääletama.“
Aegviidu vallasekretäri kinnitusel oli nende vallast küsitluses osalenute protsent kahe valla ühinemise nõustaja Kadri Tillemanni hinnangul üsna tavaline.
„Minu jaoks oli meeldiv üllatus, et küsitlusel osalenud Aegviidu inimestest olid enamus ühinemise poolt. Oletasin, et hääletama tulevad peamiselt need, kes on ühinemise vastu, kuid läks vastupidi – kaks kolmandikku vastanuist olid poolt,“ ütles Anne Loik.
Ka Aegviidu vallavolikogu esimees Toomas Tõnise pidas toredaks üllatuseks, et ühinemisele anti suhteliselt olulise ülekaaluga jaa-sõna – Aegviidu vallas oli ühinemise poolt 70 protsenti küsitlusel osalenuist. Ta märkis, et rahvaküsitluse tulemused pole kunagi väga kindlalt ette ennustatavad, kuid enne ühinemislepingu avalikustamist Aegviidus toimunud rahvakoosolekul ei jäänud domineerima küsimus, kas ühineda, vaid kuidas ühineda nii, et ka pärast liitumist oleksid tagatud kõik head asjad, millega sealsed inimesed on harjunud, ning tekitada juurde nende veel paremat kvaliteeti.
Rahvaküsitluse vähese osaluse kohta arvas ka Aegviidu volikogu esimees, et enamasti minnakse hääletama pigem siis, kui ollakse millegi vastu. Kuna ühinemise vastu hääletajaid oli vähe, oletasid nii tema kui vallasekretär, et enamus Aegviidu valla rahvast on ühinemisega nõus.
Valla nime osas lepiti Toomas Tõnise sõnul juba varem kokku, et määravaks saab, kumb nimi kogub rahvaküsitlusel suurema toetuse. Esmaspäeval, kui küsitluse tulemused olid teada, oli Aegviidus ühinemisläbirääkimiste komisjoni koosolek, kus otsustati – ühinemislepingusse, mis esitatakse volikogudele kinnitamiseks, kirjutatakse, et ühinenud valla nimeks saab Anija. Rahvaküsitluse tulemused on plaanis kinnitada sellel nädalal, Aegviidu volikogu istung on 19. oktoobril, Anija volikogu istung 20. oktoobril. Ühinemislepingu kinnitavad volikogud tõenäoliselt novembris.
