
Märtsis algab Raasiku vallavalitsuse, Harjumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse (HEAK) ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) koostöös umbes poolteist aastat kestev pilootprojekt „Raasiku valla kogukondade kompass“, mille käigus hakatakse analüüsima valla kogukondi.
Vallavanem Bärbel Salumäe sõnul pöördusid HEAKi ja HOLi esindajad tema poole ettepanekuga, et kavandatavat kogukondade-projekti võiks piloteerida Raasiku vallas.
„Meie vallas on kaks alevikku ja kolmteist küla, iga küla on omanäoline. Teame nende põhiprobleeme, näiteks teede olukorda, aga meil puudub täpne teadmine, millised on iga konkreetse kogukonna ressursid ja võimekus. Ka külad ise ei pruugi kõike teada. Algava projekti käigus ei keskendu me sellele, mis on meil puudu, sest enne peame aru saama, mis on meil olemas,“ selgitas vallavanem.
Ta lisas, et valla kogukondadel peaks projekt aitama aru saada, kus on praegu ja kuhu soovivad areneda: „Projekti käigus käiakse igas kogukonnas, töötatakse koos elanike ja kogukondade eestvedajatega, et kaardistada valla kogukondlik seis, selle tugevused, väljakutsed ja arengusuunad. Lisaks on kavas kaasata kogukonnatöö spetsialiste ja koolitajaid, et luua võimalusi kogukondade teadlikuks arendamiseks ja oskuste tugevdamiseks. Teadaolevalt oleme Eestis esimene omavalitsus, kes võtab niisuguse projekti ette nii suures mahus ehk kogu valla ulatuses.“
Eelmine pilootprojekt Pillapalus
Projekti algataja, HEAKi vabaühenduste konsultant Külli Vollmer sõnas, et idee tuli siis, kui Harjumaa Tervisenõukogu eestvõttel koostati Harjumaa terviseprofiili ehk tervise- ja heaolustrateegiat.
„Selle koostamiseks moodustatud kogukondade töörühmas tõime minu initsiatiivil välja, et me ei saa oma kogukondi aidata, kui meie ega ka kogukonnad ise tea, millises arenguetapis nad on. See tuleks välja selgitada, olemas on kogukondade arengufaaside määratlemise mudel. Samuti on igas kogukonnas palju sisemisi ressursse, ka neid peaks teadma,“ selgitas Külli Vollmer ja lisas, et sageli nimetatakse esimese asjana, et raha ei ole, aga samas ei osata öelda, mida selle eest tahetakse teha.
Valla tasandil peetakse kogukondade all silmas eelkõige külasid, kuid kogukonnad võivad tema sõnul olla ka näiteks naabruskonnad.
Harjumaa kohta ei ole seni tehtud statistikat, kui palju on maakonnas ärksaid ja aktiivseid ning kui palju nii-öelda valgeid laike ehk uinuvaid kogukondi: „Võime seda vaid aimata nende põhjal, keda teame – kes kirjutavad projekte või on taotlenud kusagilt toetusi. Samas on palju ka neid, kes tegutsevad aktiivselt ilma, et küsiksid kusagilt väljastpoolt abi või toetust.“
Projekti algataja rääkis, et varem on üks pilootprojekt, nimega „Ressursipõhised kogukonnad“, viidud läbi Anija valla Pillapalu külas. Selle raames tõi küla väljatöötatud mudeli järgi esile oma kogukonna ressursid: „Pandi näiteks kirja, millised võimekused ja oskused on kohalike inimestel, seda on eriti oluline teada kriiside korral. Tegime HEAKiga Pillapalu külas kolm kohtumist. Seal oli palju uusi elanikke, eesmärk oli nad kokku tuua, et saaksid suures hajakülas omavahel tuttavaks. Seal on väga agar ja tegus aktiiv, hakkasid usinalt tegutsema ning nüüd läheb neil kenasti.“
Seekordse projekti piloteerimiseks otsustati valida Raasiku vald, sest tegu on väikese ja kompaktse omavalitsusega ning saab kaasata kogu valla, mitte üksnes ühe või mõne küla või kogukonna. Lisaks küladele tahetakse kaasata ka valla kaks alevikku, sealseid kogukondi.
„Kuigi ka Raasiku valla kogukondades tegutsetakse, siis väljaspoole see väga ei paista – ei ole eriti esitatud projekte KOPi ega Leaderisse, kaks aastat jäi vallal kulutamata Innovatsioonifondi raha, mida siseministeerium omavalitsustele jagas. Kuna Bärbel Salumäe on lõpetanud Tartu Ülikoolis kogukonnaarendajate kursuse, mõtlesin kohe, kui ta sai vallavanemaks, et temast on projekti läbiviimisel palju abi, sest ta teab, millest räägime,“ kõneles Külli Vollmer.
Mida projekti raames tehakse
Praeguste plaanide kohaselt on projekti esimene kohtumine 4. märtsil. Siis on kavas kokku kutsuda Raasiku vallaametnikud ja volikogu liikmed. Väljatöötatud metoodika põhjal teeb väljast kutsutud ekspert, ka Harjumaa Leader-gruppide mitmeid projekte juhtinud Eha Paas, nendega esimese arutelu-hindamise, kuidas tunnevad valla kogukondi ja millises arenguetapis nende hinnangul on.
Järgmine kohtumine on kavas aprillis – siis kutsutakse kokku kogukondade aktiiv. Pärast seda vaadatakse koos üle, kas valla ja kogukondade arvamused ühtivad või ei, ning kui need on erinevad, siis miks.
Alates suvest kuni aasta lõpuni plaanitakse hakata läbi viima kohtumisi iga kogukonnaga eraldi.
„Selleks läheme kohapeale, kutsume inimesed kokku. Suveperioodil on lihtsam, saame kokkusaamisi teha ka väljas,“ sõnas Külli Vollmer.
Projekti käigus selgitatakse välja ja pannakse kirja nii valla kui kogukonnasisesed ressursid ning millest puudust tuntakse: „Kõige selle põhjal saame lõpuks hinnata, kuidas omavalitsus saab oma kogukondi aidata. Kui kogukond teab oma võimalusi ning millist tuge vajab, saavad ka teised appi tulla. Juhul muidugi, kui nad seda tahavad. Sest kui kogukond leiab, et seda ei soovi, siis kedagi vägisi aktiivseks sundima ei pea.“
See, kuidas leida „uinuvatest küladest“ üles aktiivsed inimesed, kes tahaksid projektis osaleda, on tema hinnangul võtmeküsimus: „Sellepärast arvamegi, et kujuneb vähemalt pooleteiseaastaseks projektiks. Ilmselt tuleb igale kogukonnale läheneda erinevalt, kui vaja, püüame ärgitada, vajalik on ka teavitustöö. Kuulsin, et valla 13 külast on 11 olemas külavanem, tõenäoliselt räägime kõigepealt nendega. Alustame kohtadest, kus teame, et on aktiiv ja tegutsetakse koos. Kui kuuldakse, et naabruses midagi tehakse, ehk siis hakatakse ka järgmises külas huvi tundma.“
Külli Vollmer on suhelnud ka Ida-Harju Koostöökojaga, kes on samuti avaldanud soovi projektis osaleda: „Neil on tulemas taotlusvoor kogukondadele, sinna on võimalik esitada projekt, et minna mõnda teise piirkonda vaatama ja kogemusi saama, kuidas sealsed kogukonnad toimetavad. Niisugused ühised väljasõidud motiveerivad samuti. Vallavanemalt kuulsin, et Raasiku külakogukonnad pole isegi üksteisel külas käinud. Püüame siis projekti kaudu ka nende omavahelist suhtlemist ärgitada, käia koos vaatamas, mis naabruses toimub, vallas on palju toredaid kohti.“
Kogukondade kompassi projektist loodetakse kokkuvõtteid teha järgmise aasta sügisel. Eestvedaja avaldas lootust, et selleks ajaks on jõutud kirja panna iga kogukonna tugevused ja vajakajäämised ning see on edaspidiseks väga hea tööriist nii kogukonnale kui vallale.





