Volikogu 9. novembri istungil kerkis taas päevakorda Raasiku ning Aruküla vee- ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimine.
Raasiku vallavolikogus oli arutlusel võimalus, et vanemad inimesed, kelle majapidamises pole kanalisatsiooni olnud, ei pruugi olla valmis ühisvõrguga liitumise eest maksma. See võib muuta ühisveevärgiga liitumise planeeritust kallimaks. Arukülas on ühisveevärgiga liitunuid 83 ja kanalisatsiooniga 43 protsenti, Raasikul on vastavad arvud 47 ja 44 protsenti.
Tarbe- ja heitveetorustike uuendamist ning võrgu laiendamist arutati ka volikogu eelmisel istungil. Olavi Liivandi arvas siis, et enne, kui minna eraisikute juurde, oleks vajalik teha arvutused ja pigem korrastada suured trassid.
Uusi trasse on vaja
Raasiku valla veevärki hooldava firma Raven tegevjuht Tiit Reeder hindas Raasiku kanalisatsioonitrasside praegust seisukorda äärmiselt halvaks ja arvas, et uute trasside rajamisel peaks olemasolevat ala laiendama. Sama meelt olid ka volikogu arengu- ja planeerimis-, majandus- ning keskkonnakomisjonid.
Seetõttu otsustas volikogu 9. novembri istungil tellida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimiseks eelprojekti.
Tiit Reeder: „Praegu on olukord puhastusseadmetega väga kriitiline, juhul kui toimub suuremas koguses purgimine, ei jõua seade puhastada. Võib tekkida olukord, et maksame kõrgemat saastetasu, mis toob kaasa hinnatõusu. Võib vedada ka Tallinnasse, kuid see tõstab samuti hinda.“
Aruküla ja Raasiku vee- ja reoveepuhastusjaamade esimese etapi renoveerimiseks ja ehitamiseks läbiviidud riigihanke tulemused osutusid planeeritud 10 miljonist kroonist oluliselt kallimaks: väikseim pakkumine oli 17,2 ja kalleim 25 miljonit krooni.
„Esimese etapi ehitus – puhastusseadmete panemine, torustike rekonstrueerimine ja rauaeraldusfiltrite paigaldamine – läheb tõenäoliselt kavandatust kallimaks, kuid saame kaevud puhtaks ja puhastusseadmed korda,“ ütles vallavanem Andre Sepp.
Kas eesti kalleim joogivesi?
Esialgsel hinnangul tuli teise etapi ehk uue võrgustiku väljaehitamise maksumuseks umbes 60 miljonit krooni, arvestades abiraha osakaaluks 85 ja omaosaluseks 15 protsenti. See aga omakorda tähendaks vallale laenu võtmist. Ressursid investeeringuteks on Raasiku vallavanema sõnul piiratud: „Oleme 2011. aastaks planeerinud 3,4 miljonit krooni.“
Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) peetud läbirääkimiste tulemusel otsustas vallavalitsus läbi viia ka teise etapi riigihanke, seejärel selgub, kas see tuleb lugeda ebaõnnestunuks või taotleda KIKist raha juurde. Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuuluvusfondi meetmetest toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt märtsis 2011.
Kui praegu maksab Aruküla ühisveevõrgus kantmeeter üle 24 krooni, siis pärast esimese etapi elluviimist mitte varem kui aasta pärast võib hind mõnede arvutuste põhjal tõusta 35 kroonini, pärast teist etappi aga 45 krooni ligidale. See aga selgub pärast hinnapakkumiste, toetusvõimaluste ja omaosaluse kohustuse selgumist, samuti võib kanalisatsiooni laiendamise hinda mõjutada otsus, kas trass rajatakse valla- või riigimaadele.
