Raasiku vallavolikogu kinnitas möödunud teisipäeval, 9. aprillil toimunud istungil valla teehoiukava aastateks 2024-2028. Teehoiukava koostas ERC Konsultatsiooni OÜ, kes võitis möödunud aastal korraldatud hanke. Kava läks maksma 11 320 eurot.
Teehoiukavas kirjeldatakse Raasiku vallas asuvate kohalike teede, kergliiklusteede, sildade ja truupide seisukorda, nende muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade teehoiu rahastamise kavandamisest. Lisatud on remontivajavate teede nimekiri prioriteetsuse järgi. Vallavolikogus oli teehoiukava esmakordselt detsembris, seda käis tutvustamas ERC Konsultatsiooni OÜ konsultant Luule Kaal.
Raasiku valla teedevõrgu kogupikkus on 201,4 kilomeetrit, neist on 142,7 kilomeetrit kohalikke teid, 50,1 kilomeetrit era- ja 8,6 kilomeetrit metsateid. Teehoiukava koostamisel analüüsiti 165,2 kilomeetrit avalikke teid. Neist 97,2 kilomeetrit on maanteed, 57,5 kilomeetrit tänavad ning 10,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateed. Enamik Raasiku valla maanteid on katteta, tänavatest on rohkem kui pooled kattega. Kogu teedevõrgust on ligikaudu 40 protsenti kattega ja 60 protsenti katteta teed.
Teede seisukorra hindamiseks kasutati teekatte tasasuse mõõtmisi ning kus seda polnud võimalik teha, hinnati visuaalselt. Mõõtmisi tehti kokku 130 kilomeetril teedel ning mõõtmistulemuste põhjal on Raasiku valla teede ja tänavate seisukord kokkuvõttes halb. Kattega teede seisukord on rahuldav ja katteta teede seisukord väga halb. Maanteed on veidi halvemas seisukorras kui tänavad.
Kasutajate arvust lähtudes on teehoiukava koostajate hinnangul selgelt näha, et mida olulisem tee, seda paremas seisukorras see on. Teekasutajate arvust lähtudes on väga heas või heas korras teid-tänavaid Raasiku vallas 20,6 protsenti, rahuldavaid 35,9 protsenti ning halvas ja väga halvas seisukorras veidi alla poole ehk 43,6 protsenti analüüsitud teedest.
Raasiku valla kergliiklusteedest on ligi 98 protsenti kattega teed, ülejäänud kas kruusa- või pinnasteed. Kuna kergliiklusteed on suhteliselt uued, on neist ligi 87 protsenti väga heas või heas seisukorras. Eraldi on teehoiukavas välja toodud halvas olukorras Paju-Rohtla kitsas kõnnitee Raasikul ning Arukülas Tallinna maanteelt vallamaja ette viiv kergtee.
Teehoiukava koostamise raames tehtud uuringute ja analüüside põhjal on Raasiku valla teedevõrgu seisukord teehoiukava koostaja hinnangul vahelduv, kuid kõigi teede-tänavate kokkuvõttes halb. Kattega teed on paremas seisukorras – keskmiselt rahuldava ja halva piiril. Katteta teed on keskmiselt halvas seisukorras.
Teehoiukava koostaja on vastavalt seisukorrale ja liiklussagedusele pannud teed pingeritta – eespool on need, mis vajavad kiiremini investeeringuid. Nimekirjas on 145 remontivajavat teelõiku, kokku ligi 70 kilomeetrit. Nende remontide kogumaksumus on 4,57 miljonit eurot. See tähendab, et viie aasta jooksul on igal aastal vaja valla teedesse investeerida ligikaudu miljon eurot. Teehoiukavas on arvutatud ka, et saada valla teedevõrgu üldine seisukord rahuldavale tasemele, on vaja 25 aasta jooksul igal aastal teedesse investeerida 300 000-400 000 eurot. Teedevõrgu heale tasemele viimiseks peaks iga-aastase investeeringu suurus olema vähemalt 800 000 eurot.
Tänavune investeering üle 956 000 euro
Volikogu kinnitas ka 2024. aasta teede investeeringud. Valla tänavuses eelarves on selleks 956 053 eurot. Teede- ja taristuspetsialist Arvo Täks ning vallavanem Toomas Teeväli selgitasid, et teed, millesse tänavu investeeritakse, ei ole kõik teehoiukavale lisatud pingereas eespool. Kuna käesoleval aastal kaevatakse Raasikul üles paljud tänavad seoses ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisega, ei hakata neid tänavu remontima, selle asemel tehakse korda mõned pingereas allpool olnud teed.
Aruküla-Kalesi kergliiklustee ehitamise omaosaluseks on kavandatud 400 000 eurot, Aruküla Jaama tänava ja Tallinna maantee vahelise kergtee ning kõnnitee ehitamiseks alates Talve teest kuni Jetoili tankla kõnniteeni 150 000 eurot.
Jätkatakse 2023. aastast üle tulnud lepingutega: Raasiku Tehase tee ja Tallinna maantee kergteede ühendamise projekteerimiseks on arvestatud 14 689 eurot, Raasiku raudteeparkla ehitamiseks 35 245 eurot, Peningi-Raasiku kergliiklustee projekteerimiseks 84 766 eurot.
Külateedest on suurim investeering, üle 156 000 euro, planeeritud Kurglas ligi 2,5 kilomeetri pikkusele Lammassaare teele, mis saab tolmuvaba freespurust katte koos pindamisega. Pinnatud mustkatte saavad ka 880 meetrit Suuresti teed ja 200 meetrit Tuisu teed Kulli külas. Rätlas saab mustkatte 300 meetrit teed küla keskel. Arukülas kaetakse freesasfaldiga 580meetrine Lehise tee.
Juhul, kui need tööd on odavamad kui planeeritud, võetakse vastavalt sellele, kui palju raha jätkub, nimekirjast järgmised: Raasiku Teemeistri tee kergtee projekteerimine, Aruküla keskuse arhitektuurivõistluse võitnud töö projekteerimine vallamaja esise osas, mis on seotud teede võrgustikuga, 1,56 kilomeetrit Rätla teed, ka 174 meetrit Kurgla küla Väru teed, 880 meetrit Sambumäe teed Järsil ja 900 meetrit Saunaküla teed Igaveres.
Suviseks teehoolduseks on vallaeelarves 135 000 eurot – kruusateede hööveldamiseks, kruusa pealeveoks, tolmutõrjeks ja kraavide puhastamiseks, teekattemärgistuseks ja muuks.