Raa­si­ku val­la las­te­kait­se­töö­ta­ja LEA SÕ­MER kut­sub ka­su­pe­red kok­ku

Esi­me­ne kok­ku­saa­mi­ne Aru­kü­la Pe­re­kes­ku­ses Män­ni­kä­bi on 6. ok­toob­ril.

Raa­si­ku val­las las­te­kait­se­töö­ta­ja Lea Sõ­mer teab, mi­da tä­hen­dab ka­su­pe­reks ole­mi­ne ning mil­list nõu ja tu­ge ka­su­pe­red kõi­ge roh­kem va­ja­vad. Ka­he lap­se ka­su­va­ne­ma­na jul­gus­tab tei­si ka­su­pe­re­sid en­da­ga ühen­dust võt­ma ning kut­sub 6. ok­toob­ril Aru­kü­la Pe­re­kes­ku­ses­se Män­ni­kä­bi esi­me­se­le su­per­vi­sioo­ni­le ehk nõus­ta­mi­se­le. Sin­na on oo­da­tud ka pe­red, kes on lä­bi­nud sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti hin­da­mi­se ja al­les val­mis­tu­vad ka­su­pe­reks saa­ma.

„Su­per­vi­sioo­ni mõ­te on ole­ma­so­le­vaid ka­su­pe­re­sid hoi­da ning pro­pa­gee­ri­da, et on täies­ti nor­maal­ne, kui laps, kes ei sa kas­va­da oma pe­re juu­res, kas­vab mõ­nes tei­ses pe­res,“ lau­sub Lea Sõ­mer.

Ta rää­gib, et ka­su­pe­re­sid on va­ja kõik­jal, sest Ees­ti asendusko­du­des on prae­gu kok­ku 804 last. Raa­si­ku val­las on kaks hool­dus­pe­ret ja kaks hool­dus­pe­reks soo­vi­jat, ka­hel lap­sel on eest­kost­jad. Se­da on Lea Sõ­me­ri hin­nan­gul vä­he ning ta loo­dab, et hu­vi­li­si tu­leb juur­de: „Kui kel­lel­gi on hu­vi ka­su­va­ne­maks saa­mi­se vas­tu, an­nan mee­lel­di nõu.“

Ka­su­pe­re­de gru­pi­nõus­ta­mi­se idee sai las­te­kait­se­töö­ta­ja sel­lest, et nad po­le oma­va­hel eri­ti su­hel­nud, kuid see on te­ma hin­nan­gul vä­ga täh­tis: „Oma ko­ge­mus­test olen näi­nud, et kõi­ge va­ja­li­kum on pe­re­de­le teis­te sar­nas­te ko­ge­mus­te ole­ma­so­lu. See­tõt­tu on ka­su­pe­re­de jaoks olu­li­ne saa­da kon­tak­ti naab­rus­kon­na teis­te sa­ma­su­gus­te pe­re­de­ga.“

Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­di ra­has­ta­tud gru­pi­nõus­ta­mist, kus ka­su­pe­red saa­vad va­he­ta­da ko­ge­mu­si ning ot­si­da koos la­hen­du­si kee­ru­lis­te­le olu­kor­da­de­le, viib lä­bi MTÜ Oma Pe­re, su­per­vii­sor on Ma­ri­ka Aus. Esi­me­sel nõus­ta­mi­sel on ko­hal ka sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti asen­dus­hool­du­se spet­sia­list Mai­ken Kond, kes tut­vus­tab ka­su­pe­re­de­le mõel­dud tee­nu­seid. Kok­ku on su­per­vi­sioo­ne ne­li, järg­mi­se kohtumise toi­mu­mi­saeg le­pi­tak­se kok­ku pä­rast esi­mest kok­ku­saa­mist. Osa­le­ma on oo­da­tud ka­su­pe­red ka mu­jalt, mit­te ai­nult Raa­si­ku val­last.

Lap­sen­da­mi­ne või hool­dus­pe­re
Ka­su­pe­re on lap­se pe­re­kond, kes ei ole te­ma bio­loo­gi­li­sed va­ne­mad. Ka­su­va­nem võib ol­la lap­sen­da­ja, eest­kost­ja või hool­dus­pe­re.

„Lap­sen­da­tud lap­se bio­loo­gi­lis­telt va­ne­ma­telt on va­nem­li­kud õi­gu­sed ära võe­tud. Hool­dus­pe­re pu­hul on laps pe­rest eral­da­tud, kuid nen­de va­nem­li­kud õi­gu­sed või­vad ol­la pii­ra­tud või pea­ta­tud. Sel ju­hul suht­leb laps ka oma bio­loo­gi­lis­te va­ne­ma­te­ga,“ sel­gi­tab Lea Sõ­mer.
Kui lap­sen­da­tud laps kan­nab oma ka­su­va­ne­ma­te pe­re­ni­me, on hil­jem nen­de pä­ri­ja ja hool­da­ja, siis hool­dus­pe­re lap­se kas­va­ta­mi­seks sõl­mib pe­re lap­se sis­se­kir­ju­tu­se­järg­se ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se­ga le­pin­gu ning osu­tab tee­nust. Ka koh­tu­mi­si lap­se bio­loo­gi­lis­te su­gu­las­te­ga koor­di­nee­rib oma­va­lit­su­se las­te­kait­se­töö­ta­ja.

Põh­ju­sed, miks ta­ha­vad mees ja nai­ne või ük­sik­va­nem saa­da ka­su­pe­reks, on Lea Sõ­me­ri sõ­nul eri­ne­vad. Üks neist on isik­lik va­ja­dus: „Kui soo­vi­tak­se pak­ku­da lap­se­le pe­ret ning on val­mi­so­lek ta üles kas­va­ta­da, kuid me­dit­sii­ni­lis­te prob­lee­mi­de tõt­tu puu­dub en­dal või­me­kus lap­si saa­da.“

Tei­ne sa­ge­da­ne põh­jus lap­se­le ka­su­pe­reks hak­ka­mi­sel on see, kui üks ka­su­va­ne­ma­test on ol­nud lap­sen­da­tud või kas­va­nud hool­dus­pe­res ning tun­neb, et ta­hab nüüd ise kel­le­le­gi tur­va­list ko­du pak­ku­da. Ees­kost­jaks saa­dak­se ena­mas­ti va­ja­du­se tõt­tu – näi­teks kui laps jääb or­vuks ja kee­gi su­gu­las­test hak­kab te­da hool­da­ma.

Lea Sõ­me­ri pe­res kas­vab prae­gu kaks küm­neaas­tast pois­si, kel­lest üks on lap­sen­da­tud, tei­se­le ol­lak­se hool­dus­pe­re: „Mul on eel­mi­sest abie­lust täis­kas­va­nud poeg. Ku­na prae­gu­se abi­kaa­sa­ga kat­se­ta­si­me lä­bi kõik või­ma­lu­sed, kuid lap­si saa­da ei õn­nes­tu­nud, ot­sus­ta­si­me lap­sen­da­da.“

Küm­me aas­tat ta­ga­si, pä­rast 9 kuu pik­kust oo­ta­mist an­ti nei­le tea­da, et või­vad lap­sen­da­da vast­sün­di­nud bee­bi­poi­si. Kol­me päe­va­ga saa­di va­ja­li­kud do­ku­men­did kor­da ning haig­last vii­di ko­ju nä­da­la­ne ti­ta.

Ena­mas­ti soo­vi­vad­ki ka­su­pe­red lap­sen­da­da, kuid lap­si, kel­le bio­loo­gi­lis­telt va­ne­ma­telt on va­nem­li­kud õi­gu­sed täies­ti ära võe­tud, ei ole pal­ju.

„Kui soo­vi­si­me võt­ta per­re teist last, kü­si­ti, kas ole­me val­mis hak­ka­ma hool­dus­pe­reks. Seal on suur va­he, sest hool­dus­pe­re peab ole­ma val­mis koh­tu­ma lap­se bio­loo­gi­lis­te su­gu­las­te­ga. Meie käi­me po­ja­ga, kel­le­le ole­me viis aas­tat ol­nud hool­dus­pe­re, koh­tu­mas te­ma va­nae­ma­ga,“ rää­gib Lea Sõ­mer.

Kui­gi te­ma pe­re­le ol­nuks liht­sam, kui saa­nuks lap­sen­da­da ka po­ja, kel­le­le nad on hool­dus­pe­re, ei tä­hen­da see, et ta hool­dus­pe­reks hak­ka­mist ei soo­vi­ta. Se­da enam, et neid lap­si, ke­da on või­ma­lik lap­sen­da­da, on vä­he, ku­na üha enam on le­vi­nud va­nem­li­ke õi­gus­te pii­ra­mi­ne ja pea­ta­mi­ne, mit­te täie­lik ära võt­mi­ne: „Kok­ku­võt­tes on ka­su­per­re võe­tud mõ­le­ma lap­se ar­mas­tus mi­nu vas­tu sa­ma­su­gu­ne, kui mi­nu ar­mas­tus nen­de vas­tu. See ei sõl­tu sel­lest, mis on pa­beril.“

Soov ai­da­ta
Ka­su­pe­reks saa­mi­se mo­tiiv peaks Lea Sõ­me­ri sõ­nul ole­ma isik­lik soov ke­da­gi ai­da­ta ning kõi­ge täht­sa­mad loo­muo­ma­du­sed on kan­nat­lik­kus ja jär­je­pi­de­vus: „Kõik lap­sed, kes ka­su­per­re an­tak­se, on al­gu­ses pi­sut kat­ki, va­ja­vad te­ra­peu­te, lo­go­pee­de, ars­te ning sel­leks peab va­ne­ma­tel ole­ma ta­va­li­sest roh­kem ae­ga ja tä­he­le­pa­nu.“

En­ne, kui pe­re pöör­dub ka­su­pe­reks saa­mi­se soo­vi­ga sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti poo­le, peaks ole­ma kin­del veen­du­mus, et se­da tões­ti soo­vi­tak­se ja ol­lak­se val­mis. Ku­na ül­di­ne põ­hi­mõ­te on, et ot­si­tak­se lap­se­le pe­ret, mit­te pe­re­le last, soo­vi­tab Lea Sõ­mer põh­ja­li­kult kaa­lu­da ka, kas ol­lak­se val­mis võt­ma per­re eri­va­ja­du­se­ga, füü­si­li­se puu­de või vaim­se ma­ha­jää­mu­se­ga last, või mi­tu last, sest õde­sid-ven­di ena­mas­ti ei la­hu­ta­ta: „Aga kui mit­te en­ne, siis usun, et vä­he­malt pi­kaa­ja­li­se, kasuperesid ettevalmistava PRIDE koo­li­tu­se jook­sul saab igaü­he­le sel­geks, kas so­bib ka­su­va­ne­maks.“

Ta rõ­hu­tab, et ka­su­pe­reks ole­mi­ne ei ole ker­ge, nõuab iga­päe­vast tööd ja vae­va ena­mas­ti roh­kem kui bio­loo­gi­lis­te las­te pu­hul.

„Ise­gi bee­bi­na uu­de per­re võe­tud lap­se pu­hul ei jää te­ma mi­ne­vik pä­ri­selt ma­ha, vaid kan­dub lap­se­ga kaa­sa. Suu­re­ma lap­se ko­ju too­mi­sel on ta­va­li­selt paa­ri­nä­da­la­ne me­si­nä­da­la­te pe­riood, kus laps on vä­ga nun­nu, käi­tub häs­ti. Kui ta on ko­ha­ne­nud, või­vad tek­ki­da ta­ga­si­löö­gid – käi­tu­mis­häi­red, rea­gee­rib va­lu­li­kult min­gi­te­le as­ja­de­le, tal võib tekkida flash­backe ehk valusaid mee­nu­tusi. Mi­da va­nem on laps, kes per­re võe­tak­se, se­da suu­rem on te­ma nii-öel­da sel­ja­kott,“ ju­tus­tab Lea Sõ­mer.

Kui­gi ta on neid prob­lee­me ko­ge­nud, kin­ni­tab, et ei ka­het­se mi­da­gi ja on oma pe­re üle vä­ga õn­ne­lik: „Mind on vä­ga pal­ju ai­da­nud, et tun­nen tei­si ka­su­pe­re­sid ja olen saa­nud neilt ala­ti nõu kü­si­da. Olu­li­ne on, et pe­re ei jääks prob­lee­mi­de­ga ük­si. Sel­le­pä­rast soo­vin­gi nüüd las­te­kait­se­töö­ta­ja­na toe­ta­da ka­su­pe­re­de kok­ku­saa­mi­si, neid ära kuu­la­ta ja või­ma­li­kult pal­ju abis­ta­da.“