Raasiku valla kauni kodu konkursi eramu kategooria võitjad LUDMILLA ja ADOLF TEINO on elanud Peningil ligi 30 aastat ning saanud koduaia eest tunnustust varemgi.
Raasiku vallas Peningi külas elavad Ludmilla ja Adolf Teino armastavad visata nalja, et nemad tõid Peningi külla tsivilisatsiooni – 30 aastat tagasi ei olnud Ludmilla absoluutselt nõus Tallinnast ära kolima külasse, kus majas pole sooja vett ega kanalisatsiooni ning tuleb käia kuivkäimlas: „Adolf aga lubas kõik mugavused majja tuua ning täitis oma lubaduse. Nüüd ei kujutaks ette, et elaks linnas. Siin võtan tassi kohvi ja istun rahulikult terrassil, keegi ei sega.”
Adolf Teino meenutas, et külarahvas käis lausa vaatamas, sahvrid lõhuti ära ning tehti vannitoad asemele: „Toona olid paljudes majapidamistes kuivkäimlad ja käidi külasaunas, sellega oldi harjutud ega tuldud selle peale, et saaks teisiti. Nüüd on aga kõigil korralik vesi, külarahvas niidab muru ning istutab lilli.”Ta jutustas, et kolhoosiajal polnud maal prügikaste, majade juures olid suured prügihunnikud, kõik sodi visati üle aia ning kevadel ja sügisel tulid traktorid, mis viisid suurema sodi minema.
1990ndate aastate keskel, kui Adolf Teino oli külavanem, hakati külas tegema kevaditi koristustalguid, küla muutus aina kenamaks ning osales kaunimate külade konkursil. Teinode kodu on saanud valla konkursil varem eripreemiaid ning 2006. aastal toonase peaministri Mart Laari tänukirja.
Adolf Teino, kes on kirglik jahimees, kolis koos vanematega Arukülla 1973. aastal. Kui ta sai Ludmillaga tuttavaks, elati esialgu linnas, kuid kuna linnas nii vabalt kortereid ei saanud, tulid nad maale. Maja oli ehitatud kolhoosi raamatupidajale ning seisnud paar aastat tühjana. Raamatupidaja ema oli olnud kõva aiapidaja – kõik põõsad, mis ta metsast leidis, istutas aeda. Maja polnud tee äärest näha, peenrad olid üksteise otsas kinni. Teinod on välja juurinud paarkümmend õunapuud, mis läksid liiga suureks.
Teinode aias on ploomi- ja õunapuud, lillepeenrad, veidi ka köögivilju, mänguväljak ning roheala, mis iga aastaga suureneb. Perenaise sõnul kasvatavad nad kartulit aina vähem ning tuleval aastal pole plaanis seda enam üldse maha panna, sest sööjaid on vähe. Välja on nad juurinud ka vanu puid-põõsaid, et oleks lihtsam niita ning lapselastel rohkem ruumi ringi joosta.
Lapsed ja lapselapsed on Teinode sõnul Peningil igal nädalavahetusel. Kui esimene lapselaps sai aastaseks, ehitas peremees talle hoovi mänguväljaku ning päris oma maja – terrassiga roosa mängumaja.
Ludmilla Teino rääkis, et selle peale pole ta eriti mõelnud, et just tema kodu võiks olla kõige kaunim: „Lihtsalt väga meeldib panna kevadel käed mulda, see annab energiat. Lapsed muidugi ei taha vaadata peenarde poolegi, lasevad mul seal toimetada.”
Peremees jutustas, et põõsaste ja peenarde asukohad muutuvad aias sageli: „Täna on üks põõsas siin, homme kaevame välja. See käib nii tihti, et juured ei jõua alla kasvada. Leiame lihtsalt, et uude kohta sobib see paremini ning aina katsetame. Paberil aiakujundusplaane ette ei joonista.”
Kui perenaise ülesanne on korras hoida iluaeda, siis Adolf Teino niidab peamiselt muru, lõikab oksi ning hekki: „Hekki on nii palju, et kui kõik ära lõigata, kulub selleks seitse tundi. Muru niidame paar korda nädalas, uue tehnikaga kulub selleks kolm tundi, vana niitjaga suisa kaheksa.”
Ludmilla Teino tõdes, et kellel on oma majapidamine, ei saa kunagi puhata, saab aed enam-vähem korda, vajab maja värvimist.
Peningi külas elamisega on nad väga rahul, kuid kurdavad, et külaelu on jäänud soiku, noori on vähe ning isegi poodi ei ole enam: „Pood oli hea külakeskus, nüüd ei näe ega kuule kedagi. Vähemalt käib Peningil lavka, kui lapselapsed olid suvel siin, vaatasid nad seda suure huviga, polnud varem näinud.”
Rohkem elu käib paar aastat tagasi valminud Alleksi peomajas, kus peetakse nädalavahetuseti sageli pidusid. Seal toimetab Ludmilla õde Svetlana Nagornaja koos abikaasaga.
Küla keskelt läheb aga läbi Aruvalla-Jägala maantee, mida mööda sõidavad lisaks Raasiku ja naabervalla küladele Tallinnasse tööle ka Järvamaa rahvas – kell 5 hommikul hakkab sõitmine pihta, kuid Teinosid see väga ei häiri, aastatega on jõutud harjuda.
Ludmilla Teino jutustas, et kuigi nende lastele meeldib maal olla, nad perega maal elada ei tahaks: „Poeg küll elab Peningil üle tee korteris ning käib abiks nokitsemas, kuid ta pole ka veel naist võtnud. Mõlemad tütred on ära kolinud. Nende lapsepõlv möödus siin ning kui tahtsid õhtul sõpradega välja minna, kauemaks Arukülla või Raasikule jääda, oli see transpordi tõttu alati raskendatud.”
Kui Ludmilla vaba aeg kulub enamasti aias, siis Adolf armastab käia jahil, ta on 2006. aastast Aruküla jahiseltsi esimees.
Teinode eramu, Alleksi peomaja kui eeskujulikult renoveeritud ajalooline objekt ning Arukülas Tallinna maantee 32 asuv korteriühistu kui energiasäästlikuks ehitatud maja esitab vallavalitsus 2016. aastal maakondlikule kauni kodu konkursile.
