Kuusalu valla MTÜde ümarlauas räägiti rahvamajadest

2296

Kuusalu valla rahva/seltsi/külamajad ja nende eestvedajad on erinevad, ühesuguse mõõdupuuga neid võtta ei saa, oli üksmeelne tõdemus.

Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaua rahvamajade teema arutelu kestis Pärispea seltsimajas 24. jaanuari õhtul ligi kolm tundi. Paarikümne osalenu seas olid Kuusalu, Kolgaküla, Vihasoo, Viinistu ja Leesi rahvamajades, Pärispea seltsimajas ning Kõnnu külamajas tegutsevate MTÜde esindajad.

Peale aastaid kasutuses olnud seitsme rahva/seltsi/külamaja on vallas lähiajal valmis saamas kolm uut hoonet: MTÜ Õnne Maja ehitab Kolga Rahva Maja, Sigula Külaselts rajab oma külamaja ja Joaveski Külaselts on ehitanud uue rahvamaja.

Kui juurde arvata Kodasoo külamaja, mille ehituse jaoks on PRIAlt lubatud toetusraha, on Kuusalu vallas olemas või kohe tulemas 11 rahva kooskäimiseks mõeldud maja.

MTÜde mured-rõõmud
Ümarlaua vestlust juhtis Ingeldrin Viljak, Pärispea seltsimaja vabatahtlik. Protokollis Reesi Kuslap.

Tutvustusringis paluti rääkida oma piirkonna MTÜ ja rahvamaja tegemistest-muredest-rõõmudest.

Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Ulvi Rand sõnas, et kõik teevad vallas MTÜdega ja rahvamajades tänuväärset tööd, kuid igaüks on omaette. Ta küsis, kas ei võiks võtta eeskuju valla raamatukogude struktuurist – oleks üks juhtiv rahvamaja ning selle juhataja koordineeriks väikese tasu eest ka teisi.

Sellega, et oleks vaja koordinaatorit, olid paljud nõus. Üles kerkis ka omavahelise infovahetuse küsimus – vallavalitsuse kodulehe vabaaja kalender ei täida seda rolli.

Tormise-seltsi tegevjuht Paul Himma: „Võiks olla eraldi internetipõhine koond, kuhu kõik saavad enda info sisestada ja näevad teiste lisatut. Jõelähtme vallas on selline loomisel.“

Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno märkis, et veebruaris on plaanis esitada ümarlaua nimel Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile rahataotlus just sisekommunikatsiooni korraldamiseks ning kutsus üles kaasa mõtlema, mille jaoks täpselt projektiraha taotleda.

Andres Napp Vihasoo Kultuuriseltsist ütles, et Loksa ja Kuusalu valla ühinemisel lubati pudrumägesid, ent Vihasoo rahvamaja remondiks ei ole Kuusalu vald sentigi andnud, viimane remont tehti Loksa valla ajal.

Vallavanem Urmas Kirtsi sõnas, et enamik rahvamaju on praegu valla idapoolses osas endises Loksa vallas: „Kuusalu vald ei ole ühtegi rahataotlus­projekti rahvamajade investeeringusummade saamiseks teinud. Ikka seltsid on ise taotlenud ja vald toetab omaosalusega. Kes oli aktiivne, jõudis õigel ajal rongile hüpata ja rahvamaja on korda tehtud.“

Ivar Adler Viinistu Külaseltsist rääkis, et EASi on esitatud rahataotlus rahvamaja remondiks, otsust pole veel langetatud: „Meie rahvamaja on sama vana kui Eesti Vabariik. Remonditud rahvamajja me enam lava ei kavanda. Tahame, et inimestel oleks võimalus rahvamajas sünnipäevi pidada, koroonat mängida. Raamatukogu ja külamuuseumi võiks sinna üle kolida.“

Kaisa Linno: „Meil on väga kihvt vald. Paljudes kohtades on palgalised rahvamajatöötajad. Meil toimetavad MTÜd, on edumeelsus ja efektiivsus. Euroopa Liidu rahad jäävad mõneks ajaks ära, rasked ajad on ees, oluline on hoida kokku omavahel. Vähese koostöö kohta olen mõelnud, äkki on põhjus selles, et Kuusalu inimesed on näoga Tallinna poole, meie poole seetõttu seljaga. Tuleks luua ühine süsteem rahvamajadele, arutada, kuidas neid kõiki üleval pidada.“

Mis on avalik kasutus ja miks see pole tasuta
Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist ja Kolgaküla Seltsi liige Rein Kiis toonitas: „Mitmes sõnavõtus on öeldud, et vald toetab rahvamajade ülalpidamist. Kuid rahvamajad kuuluvad vallale, täpne sõnastus on, et vald peab neid üleval.“

Vallavanem Urmas Kirtsi lisas, et vallaeelarvest makstakse seitsme tegutseva rahvamaja karbikulud – küte, vesi, elekter. Kokku panustab vald aastas 60 000 eurot rahvamajade ja rahvakultuuriga seotud ringide peale. Lisaks ühekordsed investeeringud ehk omaosalused.

Pärispea Seltsimaja juht Asko Aug: „Inimestel kipub olema arusaam, et vald on kõik kinni maksnud, seega peaks seltsimaja saama kasutada tasuta. Ei mõisteta, et peale selle on palju kulusid, mida peab selts kinni maksma.“

Teisedki tõdesid, et kulutusi tehakse pesuvahendite, WC-paberi ja muu sellise igapäevase peale. Nendeks saadakse raha ruumide väljarentimisest.

Urmas Paomees: „Keegi näeb vaeva, et lauad oleksid kaetud, nõud pestud. Miks ei võiks ka kõikide ringide liikmed maksta rahvamajade kasutamise eest paar-kolm eurot kuus, seda raha saaks koguda investeeringuteks, muudeks kuludeks.“

ELi toel rahvamaja korda teinud MTÜde esindajad tundsid huvi, mida tähendab toetusrahadega kaasas käiv nõue avalikust kasutusest ja kas see eeldab kõigile tasuta kasutada andmist.

Ümarlauas osalenud MTÜde konsultant Demis Voss Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest selgitas, et kohustus on panna paika hoone avaliku kasutuse kord, mis on nagu sisekorra eeskiri: „Avaliku kasutuse ja tasuta kasutamise vahel ei pea olema võrdusmärk.“

Küsimusele, kas rahvamajade ruumide rendihinnad peaks ühtlustama, avaldati vastakaid arvamusi. Oli neid, kes pakkusid, et mingi ühisosa võiks olla. Tõdeti, et erinevad hinnad teevad rahvamajadest otsekui konkurendid.

Urmas Kirtsi: „Rahvamajade vahel peab olema vaba konkurents ja valikuvabadus. Majad ja nende pakutavad võimalused on erinevad, ühesugune rent poleks õige. See tunnetus, kui suuri summasid küsite, on teie endi kätes.“

Ingeldrin Viljak kiitis pärast ümarlauakohtumist Sõnumitoojale, et jäi rahule, väljapakutud alateemadest jõuti arutada kuut: „Tunda on omavahelise kootöö tahet, plaanime seesuguste kokkusaamistega jätkata.“