
„Arvestasime, et saame kursusele võtta 18-20 inimest, aga nüüd on neid 22 ja osa soovijaid tuli jätta ukse taha,“ tõdes Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas, kelle kirjutatud projekti toel toimuvad Arukülas alates veebruari keskpaigast vanemaealiste arvutikursused.
Ida-Harju Koostöökoja kaudu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Raasiku valla eakatele uued võimalused“ raames on kuni mai lõpuni kokku 21 koolituskorda. Need on Aruküla põhikooli arvutiklassis kolmapäeva õhtuti, kaks tundi korraga. Kursust viib läbi kooli õpetaja ja haridustehnoloog Cristina Kaska.
Garina Toominga sõnul rääkisid pensionärid talle juba aastaid tagasi, et sooviksid arvutikoolitust, kuid siis ei leitud juhendajat: „Cristina Kaska sai vahepeal haridustehnoloogiks, on meil nüüd juhendaja olemas. Ta ei õpeta eakaid ainult arvutit kasutama, vaid jõuab ka nutitelefonide kasutamiseni, näiteks kuidas hoida telefon rämpsust puhtana, fotosid pilve panna või Whatsappis suhelda.“
Põhilised asjad, mida kursuse jooksul on kavas pensioniealistele õpetada, on arvuti ja nutiseadme baasteadmised, interneti kasutamine, e-post ja suhtlus, praktilised e-teenused, e-poed, äpid, ID-kaardi kasutamine arvutis, meelelahutus ja mängud, küberturvalisus, fototöötlus ja -haldus.
„Kõigega me põhjalikult tegeleda ei jõua, aga saame neid valdkondi vähemalt tutvustada. Tahan kindlasti jõuda ka tehisaru kasutamise põhioskusteni, et oskaksid AI-lt abi küsida, kui neil on arvutis mõni probleem,“ ütles Cristina Kaska.
Esimeses tunnis 18. veebruaril küsis ta oma arvutiõpilastelt, millised digiseadmed on kellelgi kodus olemas, mida nad nendega teha oskavad ja mida koolitusel loodavad õppida.
„Kuigi nad tahavad osata kasutada patsiendiportaali, maksta arveid ja anda digiallkirja, tuleb enne selleni jõudmist õppida palju esmasemaid asju, kas või klaviatuuri kasutama. Kuna meil on paar-kolm naist, kes pole arvutiga varem üldse kokku puutunud, on neil tulnud õppida ka arvutihiire kasutamist, isegi kuidas seda käe all õigesti hoida,“ selgitas juhendaja.
Ta märkis, et koolilapsi ja pensionäre õpetada on kaks täiesti erinevat asja: „Eakatega tuleb võtta väga rahulik tempo ja alustada lihtsatest asjadest. Aga nendega on väga huvitav, lahe on see, et nad on ise väga positiivsed.“
Mõned naised, kellel kodus arvutivõimalust ei ole, käisid juhendaja soovitusel hommikuti Aruküla noortekeskuses hiire liigutamist ja klaviatuuri kasutamist harjutamas. Pärast möödunud nädalal toimunud kolmandat koolituskorda kiitis juhendaja, et naised on väga lühikese ajaga kõvasti arenenud – kui esimesel korral lülitas mõni alles esimest korda elus arvutit sisse, siis kolmandas tunnis ei vajanud keegi enam sisselogimisel abi: „Iga kord samu asju tehes oskused kinnistuvad, nad saavad rohkem aru, muutuvad kiiremaks, kes natuke rohkem oskavad, aitavad algajaid. See on ka neile endile kasulik, sest õpetamine õpetab kõige rohkem.“
Loe pikemalt 11. märtsi Sõnumitoojast.






