MARIKA ASTOR on juhtinud Vihasoo lasteaeda 30 aastat

3963
Kuusalu vallavolikogu liige, Vihasoo lasteaia-algkooli direktor MARIKA ASTOR: „Haridus on kallis, aga lapsed ongi meile kallid. See ütlus on meie kooli kauaaegselt hoolekogu esimehelt Epp Müililt. Olen temaga nõus.“

Kuusalu vallavolikogu liige MARIKA ASTOR tähistas 1. oktoobril tööjuubelit.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja abivallavanem Aare Ets käisid kolmapäeval, 1. oktoobril Vihasoo lasteaias-algkoolis õnnitlemas direktorit Marika Astorit. 1984. aasta 1. oktoobril võttis Loksa kolhoos ta 29aastasena tööle lasteaia juhataja ametikohale. Maja oli siis valmimas, uksed avas lasteaed jaanuarist 1985. Peagi ehitati juurde algkool, mis hakkas tööle septembris 1987.
Marika Astor kommenteerib nüüd, et ametisse asudes ei kujutanud ette, et nii  kauaks Vihasoosse elama jääb, kodukant on Rakvere, Harjumaa oli suhteliselt võõras: „See tulek oli 30 aastat tagasi minu jaoks pöördeline samm. Aga mulle on siin meeldinud elada ja töötada. Kui ei oleks meeldinud, küllap oleksin hakanud otsima uusi väljakutseid. Mul on väga vedanud, nii kolhoosi eesotsas kui ka hiljem Loksa ja Kuusalu vallavalitsuses on olnud mõistvad ja hoolivad inimesed, meie väikest lasteaeda-algkooli on alati toetatud. Kui meie lasteaed avati, oli Eestis lasteaedade ja algkoolide ehitamise-avamise buum. Harjumaal on praeguseks alles umbes pooled neist algkoolidest.“
Kuus aastat tagasi avaldas ta juuli alguses Sõnumitoojas ilmunud loos „Marika Astor: „Loksa ja Kuusalu valla liitmine tõi koostöö allasutuste juhtidega.““ lootust, et Kuusalu valla poliitikud-otsustajad peavad oluliseks, kuidas Vihasoo kandis ikka elu käiks, lasteaed-algkool ja rahvamaja püsiksid.
Aeg on läinud edasi, Kuusalu valda juhib koalitsioon, kuhu esmakordselt kuulub ka Marika Astor, mõlemad asutused on jäänud püsima.
Staažikas volikoguliige
Marika Astor on kuulunud vallavolikogu mitmesse koosseisu nii Loksa vallas kui ka pärast Kuusalu ja Loksa valla liitmist 2005. aastal. Kuni mullu sügiseni oli ta valimisliidu Meie Kodu liikmena opositsioonis. Aasta tagasi toimunud valimisteks moodustasid valimisliidud Ühiselt Edasi ja Meie Kodu uue valimisliidu Ühine Kodu, mis on koos Reformierakonnaga vallas võimul. Marika Astor sai valijatelt 55 häält, osutus taas valituks ning juhib volikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni. Varasematel aastatel tegi ta hariduskomisjonis kaasa selle lihtliikmena.
„Kahtlen alati, kui kohalikud valimised on taas tulekul ning mulle hakatakse auku pähe rääkima, et osaleksin. Tõsiselt imestasin, kui pärast kahe valla liitmist toimunud valimistel sain nii palju hääli, et pääsesin volikogusse.  Eelmises koosseisus olin mõnda aega volikogus ainus naine. Seekord on soojem tunne, naisi on kolm, meie nimekirjast peale minu veel Kaja Martinson ja Küllike Enok. Naise hääl ja arusaam on teinekord vajalikud, et tuliseid arutelusid pidurdada,“ lausub ta.
Ehkki ka opositsioonis olles peeti omavahel aru, on võimuliidu liikmena arutelusid rohkem – saadakse kokku oma nimekirja inimestega koalitsiooni koosolekutel. Marika Astor ütleb, et talle meeldivad konstruktiivsed läbirääkimised ja konsensuse leidmine ning seda nii volikogu istungitel, komisjonides kui ka koalitsioonis. Asjad räägitakse selgeks.
„Opositsiooniga on teinekord raske koostööd teha, aga teatud otsuste puhul on kõik volikoguliikmed hääletanud poolt ja see teeb rõõmu. Tahame ju kõik, et Kuusalu vallas oleksid asjad hästi. Mõni asi paneb küll imestama – kuivõrd lühike võib olla inimese mälu, kui satub teise positsiooni. Ehkki ise on varem oldud võimuliidus ja otsustaja rollis, ei mäletata enam opositsioonis olles, milliseid otsuseid on siis vastu võetud,“ sõnab Marika Astor.
Haridus- ja noorsootöö komisjon
„Meie komisjoni liikmed on kulda väärt, see oli õnnestunud valik, arutelud on asjalikud,“ kiidab Marika Astor haridus- ja noorsootöö komisjoni esimehena.
Koosolekud on toimunud vallamajas, aga ka mitmel pool all­asutustes: Vihasoos, Kolgas, oktoobris kogunetakse  Kuusalu kunstide kooli. On praktiseeritud ka elektroonilisi koosolekuid komisjoni listis – kui kerkib tõsine küsimus, saadavad kõik oma seisukohad, arutatakse kirjalikult. Viimasel kahel kuul arutati põhjalikult lasteaia kohatasu tõstmist.
Käimas on Kuusalu valla hariduse arengukava koostamine. Marika Astor kuulub selleks moodustatud  komisjoni, kuhu  on  kaa­satud kõikide koolide esindajad ja ka need, kes on avaldanud soovi töös osaleda.
„Abivallavanem Aare Etsi initsiatiivil oleme käinud ringsõitudel naabervaldades Tapal, Kadrinas, Jõelähtmel, ka Kehras, et vaadata, kuidas seal omavalitsus hariduselu korraldab ja rahastab. Uus abivallavanem  ja haridusspetsialist on südamega asjade ajamisel, nendega koostööd teha on rõõm,“ märgib haridus- ja kultuurikomisjoni juht.
Mujal nähtu ja mitmesugustel koolitustel kolleegidelt kuuldu põhjal kinnitab ta, et Kuusalu vald on väga hariduse ja pedagoogide sõbralik vald. Kuusalu vald on Viimsi ja Harku valla kõrval üks vähestest, kus lasteaedade pedagoogide töötasu on võrdsustatud üldhariduskoolide õpetajate palgaga.
„Kui saaksime veel niikaugele, et suudaksime tõsta ka õpetajate abide  töötasusid, oleks väga hea,“ kõneleb Marika Astor. „Õpetaja abid ei ole lasteaedades enam pelgalt söögitädid, nad teevad ka õpetajate tööd. Tööpanus ja vastutus on sama suur, kui on õpetajal.“
Vihasoo lasteaed-algkool
Vihasoo koolis on sel õppeaastal 34 õpilast, lasteaiarühmas 18 last. Töötajaid on kokku 18, ametikohti ligi poole vähem, paljud töötavad osalise tööajaga.
Kooli kohta sõnab direktor, et see on püsinud tänu sellele, mis majas toimub: „Oleme leidnud uusi suundi. Meil on hariduslike erivajadustega lapsed ehk HEV-lapsed. Igal lapsel on  siin ilmas oma koht ja kool, õpetus, mis vastab tema võimetele, oskustele, vajadustele, tugevustele ja nõrkustele. Selline haridus on vallale kallis, aga lapsed ongi meile kallid. Riiklik statistika ütleb, et lapsi, kes vajavad teistsugust õpetamist, on ligi 30 protsenti. Paljusid kahjuks ei märgata, neid ei toetata. Mõnele lapsele ei sobi suures koolis õppimine, Vihasoo kool on sellise lapse jaoks turvaline koht.“
Vihasoo kooli tuuakse õpilasi ka valla teistest piirkondadest. Nad õpivad seal kuni 6. klassi lõpuni, siis suunduvad vastavalt nende vajadusele edasi teistesse koolidesse.  HEV-õpilaste sõidukulud tasub Kuusalu vald.
HEV-õpilaste õpetamine tähendab õpetajatele uut väljakutset ja oskusi. Marika Astor märgib, et erivajadustega lastega suhtlemine ja õpetamine on pingeline. Ent tundub, tänu AMI koolitaja Ene Velströmi abile on teadmisi ja oskusi ka õpetajal rohkem, et paremini iseendaga eri olukordades toime tulla.
„Seda väikest turvalist keskkonda on vaja, et tunda, kuidas õpetajad ja kaasõpilased üksteisest hoolivad. HEV-õpilastele on osad tunnid eraldi, aga kunsti- ja muusikaõpetus, kehaline kasvatus, töö­õpetus, loodusõpetus on koos teiste õpilastega. Oleme nii paindlikud, kui on vähegi võimalik.“
Ta tõdeb, et aastate jooksul on olnud pilvi ka Vihasoo kooli kohal: „Lugesin Sõnumitoojast artiklit Pikavere lasteaia-algkooli kohta. Pealkirjas võiks vahetada kooli nime ja probleemide loetelu oleks sama. Aga kõik sõltub sellest, mismoodi asjadest aru saadakse. On õnn koos töötada sellise vallavalitsuse ja volikoguga, kes on olnud näoga kooli poole.“
Külmadel sügis- ja talvekuudel on Vihasoo kool olnud ka kohalik kultuurikeskus. Seal käivad proove tegemas memmede tantsurühm ja segakoor, teinekord ka näitering. Majas tegutseb mitmendat aastat keraamikaring. Õpetajad Mari Sarv, Lüüri Korman ja Õie Alt asutasid MTÜ Vihasoo Haridusselts, mis eelmisel aastal korraldas koostöös lapsevanemate ja Loksa muusikakooliga Valgre-õhtu. Koolijuht osaleb seltsi tegemistes.
Hindeid ei panda
Vihasoo algkool alustas uut õppeaastat varasemast teisiti – enam ei panda õpilastele koolitundides numbrilisi hindeid, vaid antakse hinnanguid.
Direktor sõnab, et tal on hea meel – see algatus ei tulnud temalt, vaid õpetajatelt endilt: „Silmad avanesid selles suhtes koolitustel, kus meieni jõudis arusaam, et töötada on võimalik ka numbriliste hinneteta. Hinnangute sõnastused on positiivsed: tubli, püüa paremini, sa ei ole seda veel omandanud, seda oskad sa hästi. Püüdleme selle poole, et sellised hinnangud paneksid lapsi rohkem õppima. Nii õpetajad kui ka õpilased täidavad hinnangute lehti, kus analüüsitakse, kuidas on õppeaine omandatud. Lapsed on ausad ja pigem enesekriitilised. Igal nädalal peame õpetajatega koosolekuid, arutame, kuidas on läinud, formuleerime, mismoodi tegutseme edasi.“
Ta märgib, et 30 aastat direktoritööd on möödunud kiirelt, kuid igav ei ole, kuna meeldib minna vastu kõigele uuele: „Vahel tunnen, et olen liiga kannatamatu, tahan, et muutused toimuksid kiiremini, aga mõistan, et inimesed on erisugused, ka uute asjade käivitajad. Kõik, mis on mõistlik ja hea, see kindlasti ka tuleb mingil ajal.“
Teater, raamatud, lapselapsed
Oma hobide kohta lausub Marika Astor, et need on endiselt samad, kui olid seni. Ta armastab palju lugeda, käib teatris, külastab suve-etendusi ja kontserte. Sageli sõidab Käsmu, kus meeldib liikuda metsas ja mere ääres, teeb kepikõndi.
Kuna pojal Sandril on kaks väikest tütart, veedab ta palju aega lastelastega – käib ujumas ja rannas, mängib ja loeb, jutustab oma lapsepõlvelugusid, viib teatrisse. „Nad on tõelised rõõmupallid ja naerulinnud ning nendega koos veedetud aeg on parim,“ sõnab ta.