Raasiku esindusmeeskonna, FC Joker 1993 esindaja Jaan Jalase sõnul on üsna võimalik, et tegemist on varumängijate suurimate pinkidega Baltimaades.
„Tegime need suuremad sellepärast, et mahutaksid tugeva vihma ja tormise ilma korral ära kõik mängijad koos personaliga. Olgu ruumi pigem üle, kui jääb puudu,“ ütles ta.
Jaan Jalas rääkis, et varumeeste pingid on korraliku staadionikompleksi loomulik osa ning plaan need Raasiku staadionile soetada on olnud selle rajamisest alates: „Seni polnud neid rahapuudusel. Vihma korral panime väikeste väravate sisse tavalised pingid ja tõmbasime väravatele peale suured kiled. See ei olnud küll kõige ilusam ja praktilisem lahendus, kuid ajas asja ära. Enam seda kasutama ei pea – möödunud aastal tegime tribüünid pealtvaatajaile, nüüd siis pingid ka varumängijatele.“
Esialgu koguti ideid, millised pingid võiksid olla. Võõrsil mängimas käies tehti sealsetest varumeestepinkidest pilte ning koos Raasiku Elektri töötajatega kombineeriti need üheks terviklikuks lahenduseks. Kuigi varumängijate pingid näevad kõikjal enamvähem sarnased välja, siis täpselt selliseid, nagu on Raasikul, mujal ei ole. Klubi maksis Raasiku Elektrile kahe pingi metallraamistiku eest kokku 800 eurot.
„Ainuüksi üks valmis pink maksab 1200 eurot, mis oleks meie jaoks olnud liiga kallis. Raasiku Elekter tegi meile soodsa hinna. Keevitasid metallraamistiku kokku, ostsid kõik ülejäänud materjalid ning tõid need ise staadionile. Nad on meile varem teinud tribüünid, teadetetahvli tabloo. Loodetavasti koostöö jätkub, sest ka tehase töötajate lapsed käivad meil treenimas,“ jutustas jalgpalliklubi esindaja.
Pinkide metallraamistiku ümber on samasugune plastik, mis on kaubanduskeskuste parklates ostukärude paviljonide ümber. Seda soovitas kasutada Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja. Pinkide istumisosa on töödeldud puidust.
Raamistiku värvis Jokker ehk Raivo Vaga punaseks-mustaks. Seejärel kinnitas ta koos esindusmeeskonna treeneri Andre Ilvese, Jaan Jalase ning mängija Rauno Pruuliga plastiku ja puidu raamistiku külge.
Pingid on ühesugused, Raasiku klubi värvides ehk punased-mustad. Samades toonides on ka möödunud aastal valminud tribüünid, klubi bännerid aedadel, info- ja seisutabloo. Pingid asuvad väljaku ääres, keskjoonest võrdsetel kaugustel. Klubi esindaja sõnul oli tähtis, et need oleksid aia ja jooksuraja vahelisel alal ega jääks tulevikus ette jooksurajale.
„Pinkide tegemine võttis aega umbes kuu, selle aja sees oli palju seisakuid. Kuid saime pingid valmis just selleks ajaks, nagu soovisime – esimeseks liigamänguks pärast suvepuhkust,“ lausus Jaan Jalas.
Ta lisas: „Tundus, et mängijad tundsid seal end mugavalt. Suvel võib ehk olla veidi palav, aga sinna pole midagi parata.“
Edaspidi on plaan paigaldada pinkidele ka kodu- ja külalismeeskonna eristuskleepsud ning kleepsud klubi ja Raasiku Elektri logodega.
Raasikul on kaks jalgpalliklubi, staadionil harjutavad-mängivad ka tüdrukud ja noored poisid.
„Iga mängu käib vaatamas keskmiselt 100 inimest. See on Eesti mõistes hea saavutus. Et pealtvaatajatel oleks mugav, on suur vajadus statsionaarsete tualettide järele, juurde oleks vaja paar tribüüni ning üht-teist veel. Soovime, et oleks rohkem ettevõtteid, kes on nõus meid rahaliselt või muul moel toetama. Et selleks ajaks, kui Raasiku koolile rajatakse uus spordisaal ja kogu kooli territoorium saab ilusama ilme, on klubi jõudnud staadioni ümbruse korda saada,“ avaldas Jaan Jalas lootust.
