Raasiku seminaril kõneleti tuulikutest, päikesepaneelidest, õhksoojuspumbast

2493

Spetsialistid tutvustasid erinevaid energialahendusi nii era- kui kortermajadele.

Möödunud nädalal oli Raasiku raamatukogus vallavalitsuse algatusel energeetikaseminar. Räägiti erinevatest kütmisvõimalustest nagu kaugküte ja lokaalne ehk majapõhine küte, energia taaskasutusest elamus või hoones, väiketuulikutest koduaias ja päikesepaneelidest.

Enne seminari käisid mõned huvilised tutvumas Raasiku vallas registreeritud ettevõtte OÜ Bakeri ehitatud kahe väiketuulikuga Igavere külas.

Seminaril oli kuulamas ja kaasa rääkimas paarkümmend inimest, kelle hulgas nii neid, kes olid huvi pärast tulnud tutvuma uute energeetikasuundadega, aga ka teisi, kellel on soov ja eesmärk mõni nendest tulevikus kasutusele võtta.

Millist kütet kasutada
Raven OÜ tegevjuht Tiit Reeder rääkis küttevõimalustest: „Odava energia aeg on läbi. Kulusid saab vähendada majade soojustamisega ja õige kütte valimisega. Hetkeline  kokkuhoid võib osutuda pikemas perspektiivis ebaefektiivseks.“

MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni (EESA) esindaja Aivar Paabo tutvustas alustuseks MTÜd. EESA loodi kaks aastat tagasi tarbijate nõudmisel. Tekkis vajadus luua ühendus, mis koondaks ettevõtjaid ja eksperte, kellel on teavet, oskusi ning kogemusi, et töötada välja erinevatele hoonetele energiasäästuks parimad tehnoloogilised lahendused.

„Eesti ehitiste seas on palju nõukogudeaegset pärandit ja sellega tuleb midagi ette võtta. Kuna oleme tehnikat arendanud, raiskame küttele vähem raha kui Lõuna-Euroopa,“ rääkis Aivar Paabo.

Ta kõneles õhksoojuspumba eelistest teiste küttevõimaluste ees: „Katlad nõuavad küttematerjali olemasolu. Elektrikatel küll mitte, kuid on kallis ja annab ühekilovatise elektrienergia kulu eest sama koguse soojus­energiat. Õhksoojuspump on säästlik, sest ühe kilovati elektrienergia eest saab vähemalt kolm kilovatti soojusenergiat.“

Teiseks tõi ta välja ventilatsiooni tähtsuse ja korrashoiu: „Suur osa soojust lahkub majast ventilatsiooni kaudu. Majades, kus on plastikaknad või akende vahele pandud villa, ei pääse soojus sealtkaudu välja. Köögis olevaid vanu ventilatsiooniavasid peab ise avama ja sulgema. Talvel tuleb inimestele meelde need küll kinni panna, aga sageli unustatakse kevadel uuesti lahti teha. Kui maja ei hinga, tekib niiskus ja hallitus.“

Õhksoojuspumbaga jahutatakse toas olev soe õhk maha ja juhitakse uuesti majast välja. Investeering õhksoojuspumpadesse peaks tema sõnul ära tasuma umbes 10 aastaga. Pumpa saab paigaldada nii korter- kui eramajadele ja teistele hoonetele.

Tuul ja päike
OÜ Bakeri juhatuse liige Anti Tiik selgitas, millised on võimalused elektrituuliku paigaldamiseks koduaeda. Tuuliku puhul on kõige kriitilisem asukoha valik.
Esiteks nõuab see piisava tuule olemasolu, teiseks ei tohi segada naabreid ja selle ümber peaks jääma vähemalt 400 meetrit vaba maad. Naabrite majale ei tohiks langeda tuuliku vari. Võimsuse peaks valima vastavalt sellele, milleks ja kui palju elektrit kasutatakse.

„Paljud inimesed vaatavad netis olevat tuuleatlast ja arvestavad selle järgi tuuliku asukohaga. Tegelikult ei ole see väiketuulikute puhul pädev. Tuleks teha kindlasti aastane tuulemõõtmine. Praegu on 88 protsenti tuulikutest paigaldatud mõõtmiseta, kliendid on võtnud riski,“ jutustas Anti Tiik.

Küsimusele, kas vastab tõele, et püstiste labadega tuulikud teevad vähem müra, vastas ta, et tuulikud, mis häält ei tee, ei tooda ka kuigi palju energiat.
Uuriti veel, mis juhtub tuulikutega, kui tuul on liiga tugev ja kas need lülitavad end välja.

Anti Tiik vastas, et sõltub tuulikust ja sobiv tuleb valida asukohast lähtuvalt: „Tugevamate tuulepuhangutega kasvab tootlikkus. Asukohas, kus on palju tuulepuhanguid, tasuks valida tuulik, mis nende ajal töötaks ja energiat toodaks.“

Ta selgitas ka, et kuigi on firmasid, mis reklaamivad tuulikuid kui energiatootjaid, mis hooldamist ei vaja, siis tegelikult võiks iga paari aasta tagant ikka hoolduse teha.

Taastuvenergia OÜ juhatuse liige Sven Lõokene rääkis päikesepaneelidest. Neil on 25 aastane tehase garantii. Kõige tootlikumad on esimesed neli aastat, seejärel hakkab tootlikkus tänu UVkiirgusele vähenema. Umbes 15 aastaga tasub investeering paneelidesse end ära ja järgmised 15 toodab niiöelda plussi. Seejärel tuleb need välja vahetada. Vanad paneelid võtab tootja tagasi.

Kes veel eramut ehitanud ei ole, aga mõtleb päikesepaneelide peale, tasub uurida, kas tohib kinnistule ehitada viilkatust. Lamekatusele mahub päikesepaneele vähe. Krunt peaks olema päikesele avatud ja paneelid tuleks paigaldada lõunapoolsesse külge. Kagupoolset nurka peetakse paremaks kui edelat, sest sealt küljest paistab hommikune päike ja hommikuti on pilvi vähem. Parim katusekalle on 40-45 kraadise nurga all.

Küsiti, kuidas paneele lumest puhastada. Sven Lõokene vastas, et Eestis reeglina ei peagi puhastama, sest lumi libiseb alla. Kui aga sulaga tekib siiski vajadus selle järele, saab kasutada vastavaid seadmeid, mis võtavad ühe päeva tootlikkuse ära. Mõistlik on kasutada siis, kui mitu päeva järjest on olnud päikeseline ilm.

Uuriti, kas paneele, mis üldjuhul kinnitatakse katusest veidi kõrgemale, saab ka niiöelda katusesse uputada. Sven Lõokene vastas, et saab, kuid Eestis ei tasu see ära, sest on esiteks kallis ning teiseks väheneb tootlikkus.

Küsimusele, kas tehnoloogia arenedes võib päikesepaneelide hind mõne aasta pärast langeda, vastas ta, et paneelid muutuvad efektiivsemaks ja see pigem tõstab hinda. Hinnamuutused on tingitud siiski kõikumistest turul. Materjalid kallinevad.

„Hinnad langesid, kui käsitöö asemel hakati paneelide tootmiseks kasutama masinaid. Nüüd on Hiinas valmistatud paneelide hind juba tõusnud, sest Eurooa Liit kehtestas neile tollid. Hiina päikesepaneele ei soovita aga osta, sest meie kliimas tekivad neisse mikropraod ja tootlikkus kukub. Pakume Saksamaal toodetud paneele, mis vastavad kliimale,“ lisas ta.

Seminari lõpus jõuti järeldusele, et kui rakendada erinevaid tutvustatud energiavõimalusi koos ühes majas, saab kulud viia miinimumini ning selleks ei pea olema passiivmaja. Esialgu tehtavad investeeringud peaksid olema küll päris suured, kuid tasuvad end ajapikku ära.


Bakeri OÜ tuulikute hinnad jäävad vahemikku 6152-33 248 eurot vastavalt võimsusele. Lisandub paigalduskulu.

Päikesepaneelide hinnad algavad 0,55 eurost/W. Lisandub paigalduskulu.

Odavaimate õhksoojuspumpade hinnad algavad mõnesajast eurost. Seadmed moodustavad koguhinnast umbes 1/5.