Raasiku lustiringi „Tagasipööre keelatud“ jõudis kodupubliku ette

1392
Vanemat ja nooremat naist mänginud LINDA WROBEL ning HELLE VAGA kinnitasid, et nii suuri ja raskeid rolle pole neil varem olnud.

Esmakordselt augustis etendunud tükki mängiti reedel, 16. septembril ka Raasiku rahvale.

„Ma olen teisse armunud! See oli super!“ ütles Raasiku valla kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre pärast etendust osatäitjaile lilli ja torti kinkides. Ta tunnistas, nähtu oli sedavõrd mõjus, et tekitas külmavärinaid.

„Tagasipööre keelatud“ autor on teatrikunstnik Liina Pihlak. Näidend räägib kolmest naisest, kes saavad 1990ndate lõpus juhuslikult kokku, nende meenutused viivad vaataja tagasi stagna-aega ehk 1970-80ndatesse aastatesse.

Tegelased on erineva vanuse ja elusaatusega. Mängivad lustiringi juhendaja ja lavastaja Helle Vaga ning Raasiku lasteaia juhataja Linda Wrobel ja raamatukogu juhataja Eha Podgornova.

„Lavastuse mõte on, et elus ei saa muuta enam midagi, mis on juba juhtunud,“ selgitas Eha Podgornova.

Helle Vaga arvates teeb tüki eriliseks, et vaatajaile ei pakuta sündmust, vaid jutustatakse kolme naise lugu. See ei ole komöödia, nagu lustiringi puhul võiks eeldada.

Näitemängu valmimisele aitasid kaasa Andrus Rähni, kes pani kokku lavastuses kasutatud fotomontaaži ja tegi reklaamplakati, ning Erik Tammsoo, kes on nii heli- kui valgustehnik ja lustiringi bussijuht.

Raske, kuid põnev
Helle Vaga rääkis, et leidis näitemängu agentuuri kaudu 8 näidendit, mida võiks Raasiku lustiringiga mängida: „Valisin „Tagasipööre keelatud“, kuna see oli kõige delikaatsem, vähem oli ropendamist – teistes peaksid pidevalt olema piiksukohad.“

Ta lootis, kui võtab lavastuse osatäitjateks Raasiku all­asutuse kolm juhti, läheb näitemängu lavale jõudmine lihtsamalt kui suure seltskonnaga – naised on töökad, nad on niiöelda käe-jala juures ning väikest punti on korraga kergem kokku saada.

„Tegelikult oli täiesti vale arvata, et mida vähem näitlejaid, seda lihtsam. Vastupidi, kuna meid on vaid kolm, on igaühe roll väga suur. Meil Lindaga on nii pikad tekstid, imestan siiani, kuidas enda osa pähe sain. Ausalt öeldes, see pole ikka peas, teen omaloomingut. Kuid polegi oluline, tähtis on lavastuse sõnum,“ jutustas ta.

„Sünnitusvalud on olnud suured, aga iga etendusega õpime rohkem kui ükskõik, millises proovis,“ lisas Eha Podgornova.

Päris palju kohalikel lavalaudadel mänginud Helle Vaga märkis, et nii tõsist rolli ei ole tal varem olnud: „Elan sellesse väga sisse. Korra tõukasin Lindat nii tugevasti, et ta päriselt ehmus.“

Linda Wrobel ütles, et ei saanud enda tegelaskujust üldse aru. Alles pärast seda, kui Puurmanni spordi- ja kultuurimaja direktor Keiu Kess tegi neile koolituspäeva, hakkas kujutatavat naist mõistma ning taipas – sarnaseid jooni on igaühes, tuleb vaid üles leida.

„Mulle endale meeldib näidelda ja tunnen, et meil on väga vaja näitejuhti, kes ütleks, mida pean tegema,“ rääkis Helle Vaga. „Ühel hetkel tundsin, et ei oska seda tükki edasi lavastada, see oleks vaja kuidagi lukust lahti saada. Kutsusin appi Puurmanni kolleegi, kellega kohtusin rahvamajade juhatajate suvelaagris.“

Neljas etendus ei jää viimaseks
Kuigi Raasiku publik nägi „Tagasipööre keelatud“ reedel esimest korda, oli see lustiringi naistele publiku ees neljas etendus.

Esimest korda näidati õpitut rahvamaja kaminasaalis lustiringi teistele liikmetele ja sõpradele-tuttavatele 10. augustil.

„Siis oli lavastus alles toores, meil oli veel etteütleja. Soovisime, et sõbrad annaksid nõu, mida peaksime muutma. Kuid nad ütlesid vaid, et lugu üllatas,“ sõnas Helle Vaga.

Veel näidati uut lavastust Jõelähtmel külateatrite festivalil. 11. septembril mängiti vanavanemate päeva tähistamisel Pikavere koolis. Lustiring on kutsutud esinema Aegviidu rahvamajja. Oktoobris osaleb lustiring Harjumaa harrastusteatrite festivalil Arukülas.