Loksa I keskkooli tipptase – lõpukirjandiga Eestis 8. koht

2964

Kõigi lõpueksamite keskmiste tulemuste põhjal tõusis Loksa I keskkool koolide pingereas 16. kohale.


Loksa I keskkooli tänavune lend kirjutas kirjandit võrdväärselt Eesti tippkoolide lõpetajatega. Foto on tehtud pärast lõpuaktust juunikuus.
Vasakul klassijuhataja RIINA PAARTALU.

Möödunud nädalal avaldasid ajalehed Postimees ja Eesti Ekspress riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse  kodulehel avalikustatud andmete alusel keskkoolide edetabeli.  Taas pälvis meediatähelepanu Loksa I keskkooli väga hea koht – eelmisel aastal oli riigieksamite tulemustelt kokkuvõttes 20., seekord jõudis nelja positsiooni võrra kõrgemale. Maakooli jaoks on selline koht tippude seas ja veel kahel aastal järjest suurepärane tulemus.

Loksa I keskkooli sel kevadel lõpetanud 18 noort tegid riigieksamitega Ida-Harjus ajalugu, nad jõudsid kahes õppeaines – kirjandis ja ühiskonnaõpetuses – Eesti keskkoolide arvestuses kümne parema hulka, mõlema eksamiga saavutasid 8. koha. Eriti hinnatav on kirjandi tulemus, sest selle kirjutasid üle Eesti kõik abituriendid. Ühiskonnaõpetuse eksami sooritasid Loksa eesti koolis 10 õpilast. 2009. aastal lõpetanud said ühiskonnaõpetuse eksamiga isegi 6. koha, kuid tegijaid oli siis poole vähem – 5. Kirjandi tulemustega oli mullune lõpuklass Eestis 17. kohal.

Loksa kooli vastsed vilistlased ütlevad, et on väga rahul. Huviga oodati, kuhu edetabelis jõutakse. Klass oli tugev ning arvati, et eelmise aasta lennust saadakse parem tulemus – aitasid ju nemad oma geograafiaeksamiga tõsta mullust keskmist. Loksa I keskkoolis teevad paljud õpilased 11. klassis geograafia riigieksami, kuna 12. klassis seda õppeainet enam pole. Samas kardeti, et tänavuse 11. klassi eksamihinded geograafias võivad alla tõmmata seekordset keskmist.

Hõbemedali saanud Maria Vares, kelle lõpukirjandit hinnati 100 punktiga: „Selline kirjandi tulemus oli üllatus. Kuid meil on väga tugev õpetaja, tänu temale see tuli. Ta on nõudlik, õpetab oma mõtteid selgelt väljendama. Tegin kõvasti eeltööd, mõtlesin põhipunktid läbi ja sobitasin need teemaga.”

Loksa I keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Urve Toompuu kiidab käes­oleva aasta abituriente ülivõrdes – sellesse klassi oli sattunud palju häid õpilasi: „Nad on võimekad, eesmärgikindlad ja töökad. Kui võimekusega ei kaasne töökust, siis pole sellest kasu. Nemad olid koostööks valmis, arvestasid nõuandeid. Hästi tubli klass. Nii palju medaleid pole me koolis ühel aastal saadud – üks lõpetas kuldmedaliga ja neli hõbemedaliga. Nad on loomingulised noored, orienteeritud headele tulemustele, üksteist toetavad. Kõik aastad ei ole vennad, meil on kaks aastat järjest olnud tugev lõpuklass.”

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Tammemäe toonitab samuti, et hea eksamitulemus sünnib õpetaja ning õpilaste koostööst: „Ühiskonnaõpetuses tuleb teada õpiku materjali pluss osata näha elu meie ümber. Enne eksameid olime iga päev pärast tunde koos ja lahendasime ülesandeid.”

Tuleval aastal ei saa enam Loksa kooli tulemust varasematega võrrelda, sest sellest sügisest on eesti ja vene kool liidetud. Loksa vene gümnaasium on lõpueksamitelt edetabelis 179. (Postimees) või 188. (Eesti Ekspress), mullu oli 204. (P) või 194. (EE).

1. septembrist tööd alustanud Loksa gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin: „Tulevikku peab vaatama positiivselt, oleks hea, kui tuleksime järgmisel aastal esimese saja hulka.” 

Kuusalu kool on suurim tõusja ja Kolga langeja
Postimees võrdles aastataguseid tulemusi ja tõi suurima kerkijana esile Kuusalu keskkooli – mullu edetabelis eksamitulemustelt 110., tänavu 59.

Kuusalu kooli direktor Vello Sats ütles nii Postimehele kui ka Sõnumitoojale sama, mida rõhutas aasta tagasi – kõige õiglasem on järjestada keskkoolilõpetajate eksamitulemusi kirjandi järgi, sest seda peavad tegema kõik: „Meie abituriendid on kirjandi hinnetelt kolmel viimasel aastal stabiilselt kusagil 20-ndate seas. Oleme rahul ja õnnelikud, aastakäigud on erinevad, kuid tulemus enamvähem sama.”

Kuldmedaliga lõpetanud Karol Rahuoja sõnas, et pole üldse jälginud riigieksamite tulemuste ega edetabeli teemat: „Vale on sedasi koole ritta seada. Need keskmised pole kooliga seotud, on õpilaste individuaalsed tulemused. Kuusalu kool on rahuldavate õpetajatega kool, kus saab hea hariduse, et minna kõrgkooli edasi õppima. Tegin pärast 9. klassi edukalt katsed Tallinna 21. keskkooli, kuid otsustasin jääda Kuusalu kooli ja olen otsusega rahul.”

Üks suurimaid langusi on aga Kolga keskkoolil – eelmisel aastal 62., seekord Postimehe järgi 155. ja Eesti Ekspressi arvestuses 161. koht. Kolga kooli direktor Tõnu Valdma kommenteeris: „Väikeses klassis piisab ühest ebaõnnestujast ja keskmine tulemus muutub oluliselt. Klassis oli 14 õpilast, lõpetas 13. Eelmisel aastal lõpetas samuti väike klass, kõik olid tublid.”

Ka kuldmedali saanud Riin Riiberg Kolga koolist ei olnud edetabeliga kursis: „Väiksemas koolis sõltuvad tulemused sellest, kuidas ise tahad areneda või midagi saavutada. Oleneb, kes mille jaoks keskkooli tuli.”

Kehra gümnaasiumi koht on liikunud paarikümne võrra tahapoole – on 174. (P) või 182. (EE), mullu oli 159. (P) või 139. (EE). Kuigi kaks õpilast lõpetasid kuldmedali ja kaks hõbemedaliga, sai saatuslikuks bioloogiaeksam – selle keskmine jäi madalaks ja mõjutas üldarvestust. Direktor Urve Rannaääre sõnas, et on tegelenud uute õpetajate leidmiseks korraldatud konkursiga, riigieksamite tulemuste ja kohaga edetabelis ei ole jõudnud tõsisemalt tutvuda, see pole primaarne.

Kuldmedalist Joonas Tanne Kehrast: „Kehra gümnaasiumi õpetamise tase on üldjuhul väga hea. Meil pole eliitkool, aastakäikude kaupa on tase erinev. Õpetajad peavad tegema palju diferentseeritud tööd.”


Meie keskkoolide edetabelikohad üldarvestuses – kokku 255 kooli
Loksa I keskkool Postimehes (P) ja Eesti Ekspressis (EE) 16. koht – 72,89; mullu 20. koht – 70,28 või 70,9.
Kuusalu keskkool P ja EE 59. koht – 66,29; mullu P 110., EE 85. koht – 61,2 või 63,6.
Kolga keskkool P 155., EE 161. koht – 58,14; mullu P 62., EE 81. koht – 65,17 või 63,9.
Kehra gümnaasium P 174., EE 182. koht – 56,51; mullu P 159., EE 139. koht – 57,54 või 59,2.
Loksa vene gümnaasium P 179., EE 188. koht – 56,05; mullu P 204., EE 194. koht – 52,03 või 54,2.

Eesti keel (kirjand) – tabelis 181 kooli
Loksa I keskkool 8. koht – 75,22 punkti, 18 õpilast; mullu 17. koht – 70,2 p, 15 õpilast
Kuusalu keskkool 27. koht – 67,67 p, 30 õpilast; mullu 22. koht – 68,57 p, 44 õpilast
Kolga keskkool 114. koht – 55,43 p, 14 õpilast; mullu 33. koht – 66,25 p, 8 õpilast
Kehra gümnaasium 174. koht – 40,95 p, 21 õpilast; mullu 115. koht – 54,9 p, 31 õpilast
Vene keel (kirjand) – tabelis 57 kooli
Loksa vene gümnaasium 26. koht – 61,83 p, 6 õpilast; mullu 36. koht – 52,12 p, 17 õpilast
Kehra gümnaasium 30. koht – 59,71 p, 7 õpilast; mullu 32. koht – 53,73, 11 õpilast