Raasiku kunstnik MOYO EIVAS avas pannidega maalide näituse

2101
MOYO EIVASE maalinäitus „Saiatagused“ sai valmis rekordkiirusel.

MTÜ Tuulekell juhatuse esimees ja Raasiku Kunstikeldri juhendaja MAIT EERIK, kunstnikunimega MOYO EIVAS, tegi maalid valmis kahe nädalaga.

Reedel, 14. novembril avas kunstnik Moyo Eivas Raasiku rahvamajas oma uue näituse „Saiatagused“.
Kunstnik selgitas, et näituse pealkiri on sõnamäng ajaloolisest kohanimest: „Saiatagused tuleb vähetuntud sõnast Saientacen. Selle tähendusel on erinevaid versioone, kuid mina arvan, et see tähendab Sahatagust. Saha oli muinasajal tõenäoliselt oluline keskus, sealt kaugemaid alasid nimetati Sahataguseks.“
Kuigi Moyo Eivas kasutas oma teoste tegemisel pintslit ja värvi, täiendavad eksponaate lisaks ehtsad pannid, traadid, lihahaamer, vana saabas ning ehtne sai. Kõige rohkem kompositsioone ongi praepannidega – neid otsis Moyo Eivas kokku internetis Facebooki abil.
Kust tuli näituse idee ning miks just pannid, ei osanud ta täpselt öelda: „Panne ei kogunenud väga palju. Kui oleks saanud rohkem, saanuks teha lisainstallatsiooni. Pann on praktiline asi, millega saab praadida näiteks saia, panni võib lakkuda või sellega pähe anda. Potti oleks keerulisem eksponeerida.“
Ühes taieses kasutatud esemed on pärit Anija vallast Kaunissaare külast Birkenruh mõisast, kus mängiti 2012. aastal MTÜ Tuulekell eestvedamisel lavastust „Birkenruh episood. Kurb armulugu.“ Mõisas lavastuse tarbeks korraldatud talgutel ilmus välja hulga tarbeesemeid, mis andsid Moyo Eivasele inspiratsiooni.
Kunstnik märkis, et üks näitusetöö on aasta aega vana, teised on valminud paari nädalaga: „Ma pole varem ühtegi näitust nii kiiresti teinud – võib öelda, et see on tulnud ühe hingetõmbega. Mõte on olnud mu peas väga kaua, kuid näitust ei saa enne teha, kui pole enda jaoks vastanud küsimusele, miks ma seda teen. Kui näituse ristiisa pakkus 2011. aastal välja Saiataguste nime ehk oma versiooni Saientaceni tähendusest, tundus see nii lahe ja absurdne. Pannide idee sai tõuke ning tiksus mu  kuklas  veel  neli  aastat . Siis rääkisin  rahvamaja  juhatajale Helle Vagale, et võiks teha näituse.“
Moyo Eivase esimene näitus oli 1997. aastal: „Personaalnäitusi on mul olnud Hageris, Raplas, Pärnus, Türil, Paides, Märjamaal, Kehras, Tallinnas ning mujal. Ühisnäitustel on olnud mu tööd esindatud nii Lätis kui Soomes. Esimene näitus oli mul maalidest, mida tegin kogu aasta. Nüüd pole enam nii palju aega maalimisele pühendada.“
Igapäevatööd teeb ta Nukufilmi stuudios, kus valmistab multifilme. Kuuendat aastat juhendab ta Raasiku rahvamajas Kunstikeldri ringi, kus õpetab savikeraamikat ning sulatustehnikas klaasvitraaži tegemist.
Kunstnikunimi Moyo Eivas pärineb 20 aasta tagusest ajast: „Kui hakkasin tegema näitusi, mõtlesin, et oleks vingem, kui mul oleks kunstnikunimi. Eivas on ühe ruunimärgi eestindatud nimetus. Moyo, mis tähendab ringi, on pärit poolteaduslikust raamatust, mis räägib indiaanlastest. Mõni mind ainult  kunstnikunime  järgi  teabki.“
Rahvamaja juhataja Helle Vaga sõnas, et Moyo Eivas on mees, kes alati üllatab: „Ta pole mitte kunagi tavaline, oma loomingus on ta väga ebatavaline. Tema teoseid tuleb hoolikalt vaadata, nendega tuttavaks saada.“
Näitus on Raasiku rahvamaja kaminasaalis avatud 16. detsembrini.