Siseministeeriumi nõunik RAIVO KÜÜT rääkis Raasiku valla külavanematele ja -esindajatele siseturvalisuse arengukavast.
Siseministeeriumi nõunik Raivo Küüt rääkis 8. detsembril Arukülas Raasiku külavanemate ümarlauas, et veebruaris võetakse vastu siseministeeriumi arengukava, mida tehakse paralleelselt politseireformiga. Ta sõnas, et kava järgi on oluline välja selgitada kogukonna turvalisuse suurimad probleemid – tema ettepanekul võiks selle jaoks moodustada vallavalitsuse juurde regulaarselt kohtuva esinduskogu.
Raasiku valla külavanemate kohtumine toimus käesoleval aastal 4. korda. Turvalisuse teema tõstatus möödunud korral, kui Raasiku elanik Meelis Lauri uuris, mida saaksid kohalikud kriisireguleerimise valdkonnas ise ära teha. Novembris esines Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu ees Raivo Küüt, kes tutvustas siseturvalisuse arengukava. Kuna osa sellest on suunatud kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale, otsustas Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kutsuda ta ka Arukülla.
Raivo Küüt rääkis, et sellist arengukava pole riigis varem olnud: „Kava räägib turvalisuse kui valdkonna arengust. Sellesse panustavad nii asutused, elanikud, kohalik võim – kõik, kes ühel territooriumil tegutsevad. Eesmärk on välja selgitada, mis selle kogukonna turvatunnet kõige rohkem vähendab. Vastasel juhul võime tegeleda vähemolulise probleemiga ega selgu, mis kogukonda kõige rohkem häirib.“
Ta tõdes, et siiani on puudunud hea koostöö riigiteenuste pakkujate ja kohaliku omavalitsuse vahel: „Räägitakse, et riik kaugeneb rahvast. Politseile seatakse eesmärke olla efektiivne, samas sulgetakse päästekomandosid, postkontoreid. Rahvas tunneb, et neilt võetakse pidevalt midagi ära.“
Elanikkonna turvalisuse parandamiseks soovitas ta kogukonna probleemid ühiselt välja selgitada: „Üksi ei suuda keegi kogukonna probleeme lahendada. Selleks tuleb kokku viia kõik kogukonnas toimijad, kõik peaksid saama kaasa rääkida ning kandma vastutust. Piirkonnapolitsenik on lüli kogukonna ning politsei vahel.“
Esinduskogusse sobivad tema sõnul kõige paremini külavanemad: „Vald ei pruugi olla tervikuna üks kogukond. Samas volikogus pole alati iga kogukonna esindajaid. Külavanemate-esindajate alla jagunevad aga kõik. Esinduskogu võiks kohtuda ümarlauas vallavalitsuse-volikogu juures, kuhu jõuavad kõik probleemid lõpuks kokku.“
Ta rõhutas, et ühise laua taga tuleks välja selgitada probleem, mis häirib kõige rohkem, mitte tegeleda üksikjuhtumitega: „Ei piisa sellest, kui ainult külavanem teab probleemist. Parim variant on see, kui mure on oma külas läbi arutatud ning vallatasandil jõutakse välja selleni, mis kattub. On vaja teha kompromisse ning tegeleda enne tõsisemate probleemidega.“
Vallavanem ning külaesindajad märkisid, et vallas on registreeritud 5 naabrivalve piirkonda, mis on juba olemasolevad võrgustikud. Piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo sõnas, et tema teada pole need sektorid omavahel ega politseiga koostööd teinud.
MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehe andmetel on Raasiku vallas moodustatud Kurgla, Mallavere-Pikavere, Tõhelgi, Raasiku 1. ja Liivaaugu naabrivalve sektorid.
Raivo Küüt lausus, et naabrivalve on ennetava meetodina väga hea: „Kuritegevus on nõrga kogukonna tunnus. Kuriteo ärahoidmiseks piisab ka sellest, kui külas uitavale võõrale öeldakse tere ning antakse märku, et teda on nähtud. On oluline, et risk vahele jääda oleks võimalikult suur.“
Külavanemad juhtisid tähelepanu, et naabrivalve piirkonda tähistavad sildid on ära varastatud või katki, kuid annavad siiski märku, et piirkonnas on mõeldud turvalisusele.
Raasiku valla naabrivalvesektorite asutamise juures olnud Peeter Aatonen pakkus, et kui on vaja silte, võib tema firma need uuesti valmistada: „Peab tunnistama, et naabrivalvet pole nii kerge käivitada. Tuleb proovida naabritega suhelda, kuid peab olema keegi, kes aitab ideed edasi viia. Ühest korrast rääkimisest ei piisa. Silt annab julguse ja õigustuse võõralt küsida, mis asjus ta külas viibib. Eriti oluline on see hajaasustuses.“
