Valimised toimuvad 6. märtsil. Harju- ja Raplamaa valimisringkonnast nr 4 valitakse riigikogusse 14 inimest.
ANDRUS ANSIP, Eesti Reformierakond
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Sellest on saanud juba hea tava, et Reformierakonna peaministrikandidaat on üles seatud just Harju- ja Raplamaal. Kandideerisin siin ka neli aastat tagasi, nii nagu Siim Kallas enne mind.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Igasugune riigi poolt juhitud areng saab põhineda eelkõige majandusel. Kui kasvab majandus, kasvavad ka inimeste sissetulekud ja paraneb heaolu. Riigi esmane ülesanne on kindlustada selline elukeskkond, kus inimestel on võimalused isiklikuks arenguks ja kuhu sünnib palju lapsi.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Maamaksu suuruse otsustab Eestis kohalik omavalitsus. Kõrget maksu kodualusele maale ma kindlasti õigeks ei pea. Looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu omavalitsustel saamata jäänud tulu annab riik omavalitsustele tasandusfondi kaudu.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Sunniviisilist haldusterritoriaalset reformi Eesti ei vaja. Ühtehoidev kogukond on väärtus, mida ma ei pea õigeks lõhkuda. Kohe, kui seatakse omavalitsuste korralduse juures eesmärgiks külm number, kannatavad sellest väljakujunenud identiteediga kogukonnad.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Reformierakonna eesmärk on tagada kindel majanduskasv. Mida tugevam on Eesti majandus ja õitsvam ettevõtluskeskkond, seda jõukamalt me elame. Majanduskasv toob suuremad palgad, pensionid ning peretoetused. Selles võib kindel olla.
URVE PALO, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Elan Harjumaal. Minu kodu asub Viimsis. Olen siin tänaseks elanud üle kümne aasta.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Harjumaa elanikkonna kiire kasv on tulnud eelkõige noorte perede arvelt. Seetõttu napib lasteaiakohti ja noortele mõeldud tegevusi. Siin peab riik omavalitsustele appi tulema. Oluline on soodustada töökohtade loomist ka Harjumaale, et igapäevasele logistikale nii palju aega ei kuluks. Samas Tallinn oli, on ja jääb pealinnaks ning ettevõtluskeskuseks. Transpordiühendus Tallinnaga ükskõik, kust Harjumaa piirkonnast, peab muutuma mugavamaks ja kiiremaks.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse. Selle ära kaotamine ilma omavalitsustele kompenseerimiseta ei ole kuidagi võimalik. Mõeldav on siis, kui selle asemele tuleb kinnisvaramaks. Riik kompenseerib juba täna looduskaitseliste maade maamaksusoodustuse tõttu omavalitsustele saamata jäänud tulu, paraku mitte kogu ulatuses. Algatuseks tuleb omavalitsuse tulubaas viia 2008 tasemele.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Vajab küll. Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks kahetasandilist omavalitsust. Luua tuleb maakondlik juhtimistasand, mille esindusorganiks on maavolikogu ja täitevorganiks maavanem. Maavolikogu moodustamise eesmärk on paremini täita ühe omavalitsuse piire ületavaid omavalitsuslikke ülesandeid ja tagada seeläbi maakonnatasandil kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus. Valdade sundliitmist me ei poolda.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Omades majandusharidust ja juhtides pikalt erasektoris ettevõtet, olen harjunud asju vaatama perspektiiviga, otsuste tegemisel pidama silmas ainult ettevõtte tulevikku ning elujõulisust, et inimestel oleks tööd ka aasta ja enama pärast. Sama on riigiga. Et inimestel läheks paremini, peab tahtma näha ettepoole. Pean väga oluliseks ka lastega perede toimetulekut. Teen kõik selleks, et lastetoetused kolmekordistuksid ja taastataks programm „Igale lapsele lasteaiakoht”.
MART LAAR, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Rapla- ja Harjumaa oli valimisringkond, kust kandideerisin 1992. aastal esimest korda riigikogu liikmeks. Olen selle piirkonna erinevatel eluetappidel läbi käinud – Keila-Joast Kaberneeme ja Riisipereni välja. Mind on kutsutud paljudesse Harju-Rapla koolidesse ajalootunde andma, mida olen rõõmuga teinud. Mul elab Harju-Raplamaal palju tuttavaid, olen üritanud ka mitmetes kohalikes ettevõtmistes kaasa lüüa, näiteks ajalookeskuse rajamisele Voosel.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Harju- ja Raplamaa on üks Eesti mootor, pakkudes Tallinna tagamaana tuge inimestele ja ettevõtetele kiiremaks arenguks. Iive mõlemas maakonnas oli 2010. aastal positiivne, rahvastik on Eesti keskmisest noorem. Sellest olukorrast tuleb kohalikel elanikel maksimaalne välja võtta, arendades koostööprojekte, mis ulatuvad üle maakondade piiride ning tõmmates siia inimesi ja häid ideid. Selleks kõigeks tuleb ühelt poolt seada prioriteediks haridus, aga ka ühendusteed.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Võimalusel võiksid kohalikud omavalitsused kodualuse maa maamaksust vabastada. Mis aga puutub looduskaitseliste maade maksusoodustuste tõttu omavalitsustel saamata jäänud tulusse, siis selle peaks riik kompenseerima. Vastasel juhul seatakse omavalitsused valiku ette, kas rahastada lastehoidu või looduskaitse ala korrashoidu. Selline valik oleks ebaõiglane.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Tingimata, sest Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, kes suudavad piirkonna inimeste huvide eest seista ning olla vastu ääremaastumisele ja vaikselt aga pidevalt edenevale tsentraliseerimisele. Kuna haldusreformi pole siiani söandatud ellu viia, oleme kaotanud miljardeid kroone. Tuleb paika panna kriteeriumid, millele tugev omavalitsus peab vastama. Kindlasti tuleb anda ka kohalikele inimestele võimalus valikute tegemisel kaasa rääkida.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Üksinda pole ühelgi saadikul riigikogus võimalik Eesti jaoks midagi ära teha, need oleksid tühjad lubadused. Koos suudaksime Eestit, ka Harju-Raplamaad edasi viia. IRL on valmis tegema Eestit edasi viivaid otsuseid isegi siis, kui need algul ebapopulaarsed peaksid olema. Olen saadikuna Harju-Rapla inimestele ja nende muredele kättesaadav, teen parima, et neid lahendada. Üksi ei suuda keegi meist suurt midagi ära teha, koos oleme tugevad.
ANDREI ŠIRJAJEV, Vene Erakond Eestis
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Harjumaa on minu jaoks Tallinna eeslinn, kus ma elan ja töötan alates 1984. aastast (vaheajaga aastail 1987-1990). Vastavalt sellele tunnetan regiooni kui puhkerajooni, kus asuvad minu sõprade majad ja suvilad, seenekorjamis- ja kalapüügikohad.
Suhteliselt palju minu sõpru elab Maardus. Rapla assotseerub minu jaoks lennuklubiga.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Ma ei arva, et lähimal ajal toimuvad siin suured muutused. Ka riigis tervikuna. See on isegi hea, kuna järsud muudatused käesolevas majandussituatsioonis võivad tuua endaga kaasa rohkem halba kui head.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Kuna enamiku minu valijatest moodustavad venelased ja nad elavad kommunaalmajades, siis maamaksu alandamine ei tuleks neile kasuks. Eestlastele ei oleks aga meeltmööda maamaksu määra suurendamine. Seepärast leian, et maamaksu osas ei ole vaja midagi ette võtta.
Ma ei arva, et riigieelarve on käesoleval ajal võimeline kandma täiendavaid kulusid.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Minu jaoks assotseerub sõna „reform“ sõnaga „ümberjaotamine“. Kelle arvel ja kelle kasuks tuleks ümber jaotada ja mida? Kui ma ei tea neile küsimustele vastuseid, siis ma ei saa ka vastata. Kui jutt käib omavalitsuste suurendamisest, siis olen konservatiivse suuna pooldaja. Kui mitu omavalitsust kavatsevad ühineda, siis nad võiksid teavitada oma elanikke – tutvustada vastavate ettepanekutega haldusreformi realiseerimise osas, korraldada küsitlus.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Ma ei oota tõsiseid muudatusi ükskkõik millise valimistulemuse puhul, kuna ei arva, et riigkogu jõuvahekordades leiavad aset suured muudatused. On niigi teada, et ükski meie „Eesti venelaste koondise“ liige ei saa ministriportfelli. Teiselt poolt võib aga öelda, et Eesti venelaste otsene esindus riigikogus parandab demokraatia kvaliteeti riigis, mille üks näitaja on riigi kõigi elanikkonnagruppide otsene ja võrdne esindatus võimuorganites.
ARTUR TALVIK, Erakond Eestimaa Rohelised
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Elan enamuse aastast Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Tapurla külas. Olen Juminda poolsaare korrakaitse asutajaliige ja eestkõneleja. See MTÜ tegeleb poolsaare korrakaitsega, korraldades piirkonnas patrulle ja edendades poolsaarel päästetegevust. Juhin Tapurla külaseltsi, kellega viime läbi üritusi, millest tuntuim Muinastulede öö. Minu juhitud rändkino põhiline tegevuspiirkond on Põhja- ja Kesk-Eesti. Tapurla külas olen loonud külakino. Kuulun valla korrakaitsekomisjoni.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Kaugtöö võimalused paranevad, mis tekitab olukorra, kus aina rohkem inimesi kolib elama maapiirkondadesse. Tänu sellele tekib juurde uusi aktiivseid kogukondi ja see muudab elu mitmekesisemaks. Pean oluliseks ühistulise tegevuse laienemist. Väikeettevõtjad moodustavad ühistuid, mis abistavad neid tugiteenustega. Suur potentsiaal on mere- ja loodusturismil. Piirkonna arengu eelduseks on kasvav koostöö külade ja asulate vahel.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Et riik ei kompenseeri maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu, on ülekohus. Minu meelest on vabariigi valitsus kohustatud seda tegema. Näiteks Kuusalu vald kaotab maksutulus seetõttu umbes 150 000 eurot. Kui siia lisada veel masu ajal vähendatud omavalitsuste tulumaksu protsendiosa, siis saaksime kokku juba summa, millega võiks näiteks enamuse valla teedest korda teha.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Tähtis ei ole arv, vaid see, et leitakse ühised huvid ja vajadused ning see viiks umbes kihelkonnalaadsete valdade tekkimiseni. Valdade optimaalsed liitumised säästaksid ka riigi raha. Haldusreform on hädavajalik valdade kvaliteedi ja tõhususe tõstmiseks.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Kindlasti tahan parandada riigi suhtumist kodanikesse. Tänane riigijuhtide ülbe ja üleolev suhtumine oma rahvasse ja ka näiteks omavalitsustesse peab muutuma lugupidavaks. Teen endast kõik, et inimeste toimetulekut hakkaks parandama kodanikupalk, mida saaksid kõik Eesti kodanikud. Teen kõik, et väheneks parteiline sekkumine omavalitsuste, haiglate, koolide, muude organisatsioonide ning ettevõtete juhtimises. Ma ei talu bürokraatia vohamist.
VILJAR JAAMU, Eestimaa Rahvaliit
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Harjumaa piirkonnaga olen seotud elukoha kaudu Viimsis ning investeeringute kaudu Keila ja Saku vallas. Ühtlasi olen teinud investeeringuid ratsabaasi Jüris.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Harju-ja Raplamaa on ettevõtluse arenguks perspektiivsed tulenevalt sellest, et Harjumaal on sadamad ja olulised maanteed. Nii nagu teiste piirkondade on ka Harju-ja Raplamaa arenguks vaja soodustada ettevõtluskeskkonna arengut. Siin saavad abiks olla nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Tõsi on see, et kohati on kohalikud omavalitsused unarusse jäetud. Riigi parim abi võiks olla kohaliku omavalitsuse arenguks soodsa keskkonna loomine ja kui riik seab kohalikule omavalitsusele teatud kohustusi, siis tuleb neid ka kompenseerida.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Eesti vajab kindlasti haldusreformi. Haldusreform ei saa olla vägivaldne ja peab arvestama kohalike huvisid, vajadusi, väljakujunenud tavasid ning kultuuri. Tähtis ei ole see, mitu valda meil on, tähtis on, et inimesed saaksid võrdselt vajalikku teenust ning kohaliku elu edendamine ja valitsemine ei oleks ülemäära kulukas.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Olen pakkunud mitmeid lahendusi ja visioone Eesti elu ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Üks nendest on Eesti kui mereriigi kuulsuse taastamine – see ei hõlma ainult laevandust, vaid ka suuri ja väikeseid sadamaid, transiiti, keskkonda, turismi. Kuna Harjumaal on väga pikk merepiir, siis Harjumaa võidaks sellest visioonist väga palju.
ÜLLE KALVIK, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Harjumaa, eriti Tallinna ümbritsevad vallad, on elurajoonid pealinnas töötavatele inimestele. Olen ametialaselt kohtunud paljude Harjumaa valdade elanike ja nende probleemidega, nende erinevustega tuleb rohkem arvestada. Raplamaaga on mul sugulussidemed, esivanemad on pärit Raplamaalt. Esimesed töökogemused pärast ülikooli lõpetamist on samuti sealt.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Harjumaa on elukoht paljudele pealinnas töötavatele inimestele. See toob kaasa terve rida spetsiifilisi küsimusi, mis valdade lõikes on erinevad. Pean oluliseks kohaliku majanduse arendamist, sealhulgas ka põllumajanduse edendamist; head liikluskorraldust pealinnaga, valdade vahel ja valla sees; arstiabi ja sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust ning lastele tasuta huvitegevuse kindlustamist.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Maamaks tuleks kaotada või märkimisväärselt alandada. Ei pea seda maksu õiglaseks ega sellelt saadavat tulu ootuspäraseks. Omavalitsused peaks saama tulumaksudest suurema protsendi, et oma kohustusi ellu viia.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Jah, kuid uute suuremate valdade sisene transport peaks tagama igale valla elanikule võimaluse pääseda keskusse. Valdasid võiks olla umbes poole vähem, 100 ringis praeguse 194 asemel.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Lähtun oma tegevusest riigikogus kristlikust mõtteviisist. Tahan ühelt poolt oma teadmised ja elukogemused ning teisalt aastatuhandeid inimeste elutegevust juhatanud printsiibid rakendada kõigi nende teenistusse, kelle elukvaliteeti saaksin parandada. Kristlik mõtteviis ei luba sobi teha!
PEETER PAEMURRU, Eesti Iseseisvuspartei
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Harjumaal mere ääres on minu ema suvila, kus olen siiani veetnud oma suved. Lapsepõlves käisin tihti koos vanematega Raplamaal Hageris, kus meie sugulane oli pikka aega kirikuõpetaja. Raplas olen esinenud mitmel korral kirikumuusika festivalil, möödunud suvel osalesin lisaks õpetajana Pille Lille Fondi I Noorte muusikute suvekursusel Raplas. Samuti elavad minu abikaasa vanemad suveti Kiisal.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Igas piirkonnas, ka Harju- ja Raplamaal, igas külas, linnas, asustatud punktis on olulised inimesed, kes seal elavad. Süsteem peab olema selline, mis võimaldab inimestel elada väärikalt ning teostada oma ideid ja kavatsusi. Maailma keskpunkt on iga inimese juures; inimese mõte ja tegu on kõige tähtsam sündmus maailmas. Meile tahetakse sisendada,et tegelik elu ja tegelikud tähtsad sündmused toimuvad kusagil mujal, mis aga ei vasta tõele.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Ma ei ole kindel, et maad tuleks maksustada. Esimeses Eesti Vabariigis ei olnud maamaksu, oli kinnisvaramaks. Maksustada võiks maaga seotud majandustegevust ja tootmisega seotud alasid.
Looduskaitseliste maade maksusoodustuse kompenseerimine – kust ja kelle käest see peaks tulema ja milleks seda kasutatakse?
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Reformide puhul oleks vaja silmas pidada eesmärki. Omavalitsuste ühendamisel peab initsiatiiv tulema inimestelt ja seda on lubamatu läbi viia vägisi. Mulle on jäänud mulje, et meie haldusreformide puhul kas ei mõelda nende vajalikkusele üldse või absolutiseeritakse mõnd aspekti. Inimesed ei ela haldusreformi, majanduse ega eelarve jaoks, vaid vastupidi – kõik see peab võimaldama inimestel tegutseda ja elada.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Võib ka teisiti küsida – mis läheb halvemaks, kui mind ei valita või just valitakse? Ühest inimesest ei muutu mitte midagi, ka kümnest inimesest ei piisa muutuseks. Muutused tulevad siis, kui enamus inimesi tunnetab muutuste vajalikkust ja soovib seda. See ei ole mingi ühe inimese või erakonna küsimus. Valijad ei pea kedagi valima. Me ainult anname inimestele võimaluse väljendada hääletades oma seisukohti, ka neid, mille kandja on meie erakond.
MAILIS REPS, Eesti Keskerakond
Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?
Märjamaal asub minu maakodu, seega on piirkond nii elu- kui puhkekohaks. Ühtlasi käin kohalikes poodides, kasutan maksimaalselt võimalusi rahvaga suhelda, kuulata nende muresid ja mõtteid ning selgitada oma seisukohti.
Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?
Eestimaa saab olla tugev vaid siis, kui hakatakse ka maapiirkondade arengule tähelepanu pöörama. Esmajärjekorras peab olema tagatud eluks vajalik – säilitada see vähene, mis veel alles. Pood, postkontor, lasteaed ja kool on ääretult olulised maaelu säilimiseks. Maakohas on tähtis ka väikeettevõtlus, mille toetamiseks peaks riik abikäe ulatama. Loomulikult on tähtis omavalitsuse piisav rahastus, et tagada elanikele kvaliteetsed teenused, ka vaba aja veetmise võimalused.
Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?
Tegelikkuses on ju üldse Eesti omavalitsuste rahastamine ja hakkamasaamine problemaatiline. Maamaks on omavalitsuse võimalus tulu teenida, et oma elanikke teenindada. Kui aga omavalitsuste tulubaas oleks riigi poolt piisavalt tagatud, siis võiks maamaksu vajalikkuse üldse kahtluse alla seada.
Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?
Eesti omavalitsuste olukord pole kiita ning süsteemi on vaja muuta.
Tähtis on lähtuda sellest, et haldusreformiga tekiksid tugevad omavalitsused, mis saavad hakkama elanikele kvaliteetsete teenuste pakkumisega. Reformida pole mõtet reformimise pärast, vajame tugevaid omavalitsusi, mis oleksid riigi partnerid ja käepikendus, ning välditaks ääremaastumist.
Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?
Riigikogus peavad olema esindatud erinevate elualade spetsialistid.
Mina seisan ka edaspidi haridusvaldkonna eest, töötan selle nimel, et säiliksid maakoolid, nii väikekoolid kui maagümnaasiumid, ja õpetajate töö oleks väärtustatud. Samuti pean oluliseks, et Eestis kehtestataks õiglane pensionisüsteem, kus 1=1 – üks tööaasta annaks ka ühe pensioniaasta.
