Raasiku ja Kehra raudteejaamas mälestati küüditatuid

1244

14. juunil 1941 viidi Ida-Harju inimesed Siberisse Raasiku jaamast.


Mälestushetk Kehra raudteejaama juures. Keskel kodu-uurija ANTS MIIDLA.

71 aastat tagasi, 14. juunil viis võõras võim Eesti kodudest vägisi ära tuhandeid inimesi, paljusid ei nähtud enam kunagi. 1941. aastal väljusid rongid Siberisse Raasikult. 1949. aastal algas sõit külmale maale Kehra jaamast.

Möödunud neljapäeva õhtul mälestati juuniküüditamist Raasiku raudteejaama mälestuskivi juures. Mare Budreviciene rääkis oma isa ja ema, Harald ja Ellen Käbi loo. Nad olid kodu rajanud Raasiku lähedale. Isast sai poliitvang, ema läks temaga kaasa, kuid peagi nad lahutati. Tütar kirjeldas ema üleelamisi, kuidas ta Siberis oma mehe 3000 kilomeetrit eemalt leidis ning mil moel nad Eestisse tagasi tulid. Hiljem elasid ja töötasid Harald ning Ellen Käbi Kehras.

Mälestuskivi juures süüdati küünlad ja pandi lilli. Musitseerisid huvikooli Pääsulind õpilased Teisi-Liis Vaik, Elis Loos ja Sandra Saare.

Kahel eelmisel aastal on Raasiku raudteejaama juures rääkinud juuniküüditamisest ja oma pere saatusest Helju Kadakas ning Anne Eenpalu. Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga rääkis, et paari aasta pärast, kui on kogunenud viie pere lood, leidub ehk keegi noor ajaloohuviline, kes kirjutab neist dokumentaalse raamatu.

Juuniküüditamise aastapäeval koguneti ka Kehra raudteejaama. Pärast lillede asetamist ja küünalde süütamist mindi Kehra rahvamaja suurde saali, kus kõneles koduloolane Ants Miidla. Ta meenutas Siberisse vägisi viidud Anija valla paljulapselisi peresid. Lilli küla Kure talu neljalapseline pere pandi auto  peale laupäeval, parajasti siis, kui nad asusid Vanaperesse pulma minema. Kõik asjad jäid koju maha. Vistermäe metsa vahel öelnud vene  püssimees pereisale, Kristjan Kruusmaale, et hüpaku nüüd maha ja põgenegu, meie sinu suunas püssi ei lase. Aga isa ei jätnud peret. Võibolla see sõdur siis juba teadis, milliseks kujuneb peremehe edasine saatus. Kolmandal päeval lahutati mehed naistest-lastest ning nad ei kohtunud enam.

Koerust oli külla tulnud Kehra endine kooliõpetaja Herbert Last koos abikaasaga. Video vahendusel sai näha Koeru huviteatri esituses Herbert Lasti kirjutatud draamat „Valupisarais märtsipäevad“.

Juuniküüditamist mälestati ka Kuusalus, kus Murtud Rukkilille Ühingu eestvedamisel viidi lilled ja süüdati küünlad okupatsiooniohvrite mälestuskivi ja endise vallamaja vastas Keskväljakul asuva sümboolse telefoni juurde.