Raasikul avati kunstmuruga jalgpallistaadion

3538

Staadionit hakkab haldama Raasiku põhikool

Pühapäeval, 17. juunil lõikasid Raasiku vallavanem Aare Ets, endine vallavanem ja riigikogu liige Andre Sepp, Harju maavanem Ülle Rajasalu ning Eesti jalgpalliliidu aupresident Peeter Küttis läbi sümboolse lindi, kuulutades uue kunstmuruga jalgpallistaadioni avatuks. Vaatamata tuulisele ja kõledale ilmale, mille tõttu jäi ära algselt avamisele plaanitud langevarjušõu, olid tribüünid publikust tulvil.

Andre Sepp, kelle vallavanemaks oleku ajal sai projekt alguse, rõõmustas avamise üle: „Mul on hea meel siin olla. Selle väljaku tegemine on olnud üks pika vinnaga lugu. Kümmekond aastat tagasi hakkasime staadionit mängudeks sobivamaks muutma. Esialgu tegime väljaku suuremaks, siis selgus, et vaja oleks kunstmuruga katet. Vahepeal pakuti Tallinnast kasutatud kunstkatet, aga õnneks olime piisavalt arukad, et loobuda ja asuda tegutsema selle nimel, et saada päris uus ja korralik kunstmuru.“

Ta avaldas lootust, et staadion täidab oma peamise eesmärgi – võimaldada Raasiku laste igakülgset arengut.

Harju maavanem Ülle Rajasalu kiitis Raasiku valda selle eest, et Harjumaa sai juurde ühe uue jalgpalliväljaku, ning pidas sümboolseks, et väljak valmis ajal, mil kõikide pilgud on õhtuti naelutatud televiisori ekraanile vaatamaks jalgpalli EMi.

Jalgpalliliidu aupresident Peeter Küttis soovis edu ja arvas, et uus staadion aitab kaasa tema soovile täita Eesti jalgpalluritega.

Vallavanem Aare Ets teatas, et ehkki staadioni jalgpalliväljak sai avatud, ei ole kõik veel kaugeltki valmis: „Meil on minna päris pikk tee. Peaasi, et väljakut hakataks kasutama eesmärgipäraselt ja sellel tehakse sporti.“

Kunstmuru on küll maas, aga värava taga seisavad veel mitukümmend kotti liiva ja graanuleid, mis tuleb väljakule raputada ning laiali harjata.

Kunstmuru paigaldamiseks sai Raasiku vallavalitsus staadioni rekonstrueerimise teise etapi tööde jaoks Leader-programmist eelmisel aastal 95 867 eurot, projekti kogumaksumus on 184 325,16 eurot. Sügiseks saab paika valgustus – väljaku kummalegi äärele kolm prožektorit. FC Jokeri valgustuse paigaldamise projekti toetab PRIA 60 000 euroga. Valla omaosalus on 8025,82 eurot.

Aare Ets lisas, et  jalgpallis on arenguruumi veel küllalt: „Siin staadionil ei saa me korraldada kõrgemate liigade mänge. Selleks oleks vaja veel suuremaid tribüüne publikule ja paremaid pesemis- ning riietumisvõimalusi.“

Raasiku spordimekaks
Jalgpalliväljak jääb Raasiku kooli hallata.

„Arutasime seda küsimust põhjalikult ja kuna tegu on ikkagi koolistaadioniga, kus ei mängita vaid jalgpalli, siis otsustasime sedasi,“ selgitas vallavanem.

2009. aastal valmis staadioni rekonstrueerimise projekt. 2010. aastal sai Raasiku vallavalitsus staadioni rekonstrueerimise esimeseks etapiks Leader-programmist 728 713 krooni, projekti kogumaksumus oli  1 093 169 krooni. Möödunud sügisel valmisid harjutusväljakud. Tulevikuunistuseks on paigaldada jooksurajale uus kate, eelistatult tartaankate.

„Kui kunagi saab planeeritava kooli juurdeehituse käigus tehtud ka spordihoone, siis usun, et Raasikust võib kujuneda päris spordimeka,“ arvas Aare Ets.

Staadionit hakkab kool hommikuti kasutama kehalise kasvatuse tundideks. Õhtuti on see Raasiku jalgpalliklubi FC Joker ning teiste huviliste käsutuses.

FC Jokeri treener Raivo Vaga kirjeldas, kuidas väljakul enne kunstmuru jalgpalli mängiti: „Staadion oli ikka päris kehvake. Aga olime harjunud mängima kehvades tingimustes. Varem oli staadion veel lubatust väiksem ka, liiga mängudeks tuli taotleda jalgpalliliidult eriluba. Praegu on hea küll. Varustus on meil ka nüüd korralik.“

Mängijaid on FC Jokeril praegu vanemas liigas kahekümne  ringis, noori on umbes kolmkümmend, lasteaiast käib trennis paarkümmend poissi.

Avatseremoonia järel õnnistasid väljaku sisse FC Joker 1993 ja Tallinna JK Visadus mängijad Eesti meistrivõistluste III liiga kohtumisega. Mäng lõppes tulemusega 2:1 kodumeeskonna kasuks.