Raasiku ja Anija koduteenustes tulevast aastast olulisi muutusi ei ole, teenuseid, mida koduteenuste uued nõuded ette näevad, on pakutud ka seni.
Ka Raasikul alustati projekti toel
Raasiku vallavalitsus sai viis aastat tagasi Innove kaudu Euroopa Sotsiaalfondist üle 254 000 euro toetust Kose vallaga loodud ühisprojektile „Integreeritud sotsiaalteenused Kose ja Raasiku vallas“, millega hakati täiskasvanud abivajajaile pakkuma isikuhoolduse ning tugiisiku teenust. Projektiga arendati koduteenus edasi isiku hooldusabiteenuseks, teenuse saajatele hakati lisaks abistamisele kodustes toimingutes, asjaajamisel, toidu ja ravimite ostmisel ning arstivisiitide korraldamisel pakkuma ka isikuhooldusteenust – abistama söömisel, riietumisel, pesemisel, tualetitoimingutes, raviskeemi järgimisel. Valla omaosalus projektis oli üle 36 700 euro. Projekti raames võeti tööle kolm osalise koormusega hooldustöötajat. Teenust hakati osutama 2020. aasta märtsist.
Möödunud aastal projekt lõppes ning alates käesolevast aastast on koduteenus tasuline, poolteist tundi maksab 5 eurot, sellest edasi iga pooltund 2.50 eurot. Vallavalitsus võib inimese tasust vabastada, kui ta sissetulek on väike.
Vallavalitsuse hoolduskoordinaatori Maarika Grau sõnul on praegu koduteenuse maksmisest vabastatud üks inimene, kes saab rahvapensioni.
Vallavalitsuses on kaks koduhooldustöötaja ametikohta, neid täidavad kolm osalise koormusega koduhooldustöötajat: Aide Lember, Kaie Leesment ja Piret Runtal.
Koduteenuse kliente kokku on üle 20, nende hooldusvajadus on erinev.
„Mõne juures on vaja käia iga päev, näiteks jälgida, et rohud saaksid võetud, mõne juures kord nädalas toidukraami viimas või pesemisel abistamas. Üks meie klient soovib abilist üle nädala. Väga suure hooldusvajadusega inimesi, kelle juures peaks käima mitu korda päevas, meil praegu ei ole. Sellisel juhul peab olema kõrval tugev ja suur perevõrgustik, kellel on valmisolek ja ressurss lähedase hooldamiseks, sest koduteenus hõlmab ainult teatud osa päevast. Sageli otsustavad pered ööpäevaringset abi vajava lähedase viia hooldekodusse just seetõttu, et väga keeruline on ühildada tööl käimist, lähedase hooldamist ning isiklikku pere- ja sotsiaalelu,“ lausus Maarika Grau.
Ta lisas, pärast seda, kui Raasiku vallas muutusid koduteenused tänavu 1. jaanuarist tasuliseks, jäid kõik kliendid küll alles, kuid osa soovis koduhooldustöötaja abi harvema graafikuga: „Suvel sooviti teenust veel vähem, sest oli puhkuste aeg ning paljudel olid sugulased nende juures. Võib oodata, et sügisperioodil tuleb meile kliente juurde.“
Anija vallas aastast 2017
Anija abivallavanem Tiina Silem ütles, et Anija vallas koduteenuse uute nõuete kehtima hakkamisel muutusi ei kaasne.
„Anija valla sotsiaalteenuse osutamise korras on koduteenus reguleeritud alates 2017. aastast ning selliseid kliente, kes meie toe ja abiga saavad oma kodus elada, on kogu aeg olnud,“ sõnas ta.
Sotsiaalteenuste korras on loetletud toimingud, milles inimest kodus hakkama saamisel abistatakse. Need on alates toidu- ja esmatarbekaupadega varustamisest kuni enda pesemiseni. Koduteenusele on valla 2024. aasta eelarves kavandatud 37 283 eurot.
Praegu on Anija vallas koduteenusel 9 inimest vanuses 80-92: „Nende abivajadus on erinev. Mõnel juhul piisab, kui käia inimese juures kord nädalas või veel harvem – näiteks kui on vaja abi küttepuude ladustamisel. Aga on ka neid, kelle juures tuleb käia mitu korda päevas, sest on vaja mähkmeid vahetada.“
Koduteenust pakuvad viis osalise koormusega inimest. Neist kolm on käsunduslepinguga töötajad ning Kehra piirkonnas valla sotsiaaltööspetsialist Airi Hõrrak ja Aegviidu piirkonnas valla sotsiaaltööspetsialist Kristel Lään.
Koduteenus on tasuline neile, kelle sissetulek võimaldab maksta. Tänavu 1. juulist alates maksab koduteenus 4 eurot tund. Üldjuhul on koduteenuse tasust vabastatud puudega isikud ning toimetulekutoetuse saajad, kelle sissetulek jääb alla miinimumtöötasu.
Tiina Silem rääkis, et kui inimene soovib ja on võimeline oma kodus hakkama saama, püütakse teda igati aidata: „Aga mõne inimese puhul on näha, et ka sel juhul, kui abiline käib mitu korda päevas temaga toimetamas, on talle oma kodus elamine ikkagi ohtlik. Siis tuleb tal minna hooldekodusse.“