Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ei rahuldanud Raasiku alevisse ja Aegviitu kavandatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) rajamiseks esitatud projektitaotlusi.
Raasiku vallas vee-kanalisatsiooni teenuseid pakkuv OÜ Raven esitas soovitud täht-
ajaks, 1. märtsiks KIKile taotluse 697 142,50 euro saamiseks, et rajada ÜVK Raasiku keskasulasse ehk raudteest põhjapoole kuni kirikuni. Projekti kogumaksumus oli üle 1,2 miljoni euro ja taotleja omaosalus 520 914,52 eurot ehk 43 protsenti. KIKi 25. juunil saadetud vastuses on kirjas, et ei saa nimetatud projektitaotlust „taotluse hindamise kriteeriume, esitatud taotluste mahtu ja kõrget taset ning piiratud eelarvelisi vahendeid arvestades rahastada”.
Anija valla vee-ettevõte Velko AV taotles KIKilt 799 240 eurot, millega rajada ÜVK Aegviidus Jaama, Metsa ja Jalaka tänava piirkonnas 69 kinnistule. Velko AV juhataja Erik Jüriöö rääkis, et tegu oli alevis kavandatud ÜVK rekonstrueerimistööde viimase etapiga: „Algselt olid need tööd planeeritud 2022. aastaks, aga tuli vastav
KIKi toetusmeede ja otsustasime esitada taotluse. Meie projekti omaosalus oli soovitatust väiksem, samuti oli teada, et eelistatakse suuremate piirkondlike ettevõtete taotlusi. Vee-ettevõtete liidu kaudu sai tehtud eeltööd, et raha jaotamisel arvestatakse ka väiksemate ettevõtete soove. Meie taotlus ei vastanud ilmselt kõigile toetuse andmise eeldustele, kuigi selle esitamiseks seatud tingimused olime täitnud.”
Toetussumma on vähenenud
Raveni tegevjuht Sergei Kivi rääkis, et KIKi keskkonnaprogrammis oli veemajanduse jaoks tänavu jagada 5,2 miljonit eurot, taotlusi esitati rohkem kui 20 miljonile eurole ehk ligi neli korda suuremale summale. Juba eelmisel aastal oli KIKis veemajanduseks mõeldud toetussummat tunduvalt vähendatud, seejärel jagati Raasiku ühisveevärki ja -kanalisatsiooni vajav piirkond kaheks ning esitati taotlus ÜVK ehitamiseks keskasulasse. Seegi taotlus lükati tagasi kahel põhjusel, omaosalust peeti väikeseks ja toetusraha ei jätkunud.
„Viimasel neljal-viiel aastal on keskkonnaministeeriumis kujunenud seisukoht, et veemajanduse sektor on piisavalt rahastatud,” lausus Sergei Kivi. „Tundub, et toetusi jagatakse väiksematele projektidele ja neile, kelle omaosalus on vähemalt 50 protsenti või suurem. Raasiku vallale oleks käinud projekti kogumaksumusest poole rahastamine natuke üle jõu. Olime kavandanud võtta ka laenu, aga kui see oleks kasvanud, siis võinuks panna valla eelarvele veel suurema koormuse ja tõstnud vee hinda, mis tarbija seisukohalt pole otstarbekas. Raasiku valla veetariif on juba niigi kõrge.”
Sarnasele probleemile osutas Erik Jüriöö, ka Velko AV esitatud projektitaotluses polnud võimalik tagada 50protsendilist omaosalust: „Me ei saa valla eelarve või laenu abil nii suurt omaosalust võimaldada, sest see avaldaks survet vee ja kanalisatsiooni hinnale.”
Erik Jüriöö lisas, et Aegviidus kavandatud ÜVK töömahust umbes kolmveerandi on Velko AV ära teinud ja veevärk toimib: „Viimase etapi teoks tegemine oleneb toetusest. Nii majandus- kui ka keskkonnaministeeriumis on aru saadud, et ka väiksemad vee-ettevõtted peavad ellu jääma ja nende teenindusala elanikud ei saa olla ilma vee- ja kanalisatsioonita. Loodame õhkõrnale võimalusele saada toetust maakonna kaudu. Püssi põõsasse ei viska, oleme äraootaval seisukohal.”
Raasiku reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond 2000 inimekvivalendist väiksematele asulatele siiani toetust ei jaganud. Möödunud aasta kevadest on toetuse andmine ühtekuuluvusfondist peatunud.
Sergei Kivi pidas olukorda veemajanduse parandamisel kurvaks, avaldades aga lootust, et võib-olla pakub lahenduse keskkonnaministeeriumis koostatav uus veemajanduse arengukava.