Ringkonnakohus jättis rahuldamata Raasiku vallavalitsuse apellatsioonkaebuse.
Ligi kuus aastat tagasi, 22. augustil 2013. aastal toimunud tulekahjus hävis Kalesi külas 8 korteriga elumaja. Korteritest neli olid vallale kuuluvad sotsiaaleluruumid, ühe omanik oli OÜ Makron Estonia, kolm ülejäänud kuulusid eraomanikele. Kõik korterid olid välja üüritud. Põlengu asjaolude selgitamiseks algatati esialgu kriminaalmenetlus, kuid see lõpetati, kuna süütamist ja süüdlast ei tuvastatud. Kuid 2016. aastal anti Raasiku vald kohtusse, kuna tuli oli väidetavalt saanud alguse vallale kuuluvast korterist ning vastavalt seadusele on õnnetuse eest vastutav korteri omanik.
Valla vastu pöördus kohtusse Tiina Mitt, kellele põlenud majas olnud kolme korteri omanikud olid loovutanud oma nõuded. Kohtumenetluse käigus nõuti vallalt kahjutasu 57 000 eurot, kuid kohtu tellitud ekspertiis hindas kolme korteri väärtuseks 23 000 eurot. Selle summa mõistis Harju maakohus möödunud aasta 7. septembri otsusega Raasiku vallalt välja.
Vallavalitsus pidas kahjunõuet alusetuks, kuna pärast õnnetust sündmuskohta kontrollinud päästeinspektor leidis, et tuli võis alguse saada vallale kuulunud korteri elektrisüsteemist, kuid kindalt seda väita ei saavat. 24. septembril 2018 esitati apellatsioonikaebus, milles taotleti Harju maakohtu otsuse tühistamist või alternatiivina seda, et asi saadetakse uuesti maakohtule arutamiseks.
Tänavu 17. mail otsustas ringikonnakohus jätta maakohtu otsuse jõusse. See tähendab, et Raasiku vallal tuleb tasuda Tiina Mitile põlenud korterite eest 23 000 eurot kahjutasu, lisaks veel 75 protsenti kohtuasja menetluskuludest.
Vallavalitsus ei pidanud riigikohtusse edasi kaebamist mõistlikuks ning tegi volikogule ettepaneku eraldada tänavusest lisaeelarvest raha kohtuotsuse täitmiseks. Volikogu kinnitas lisaeelarve 11. juunil.
Vallavanem Andre Sepp selgitas, et kahjunõude tasumine ei tähenda, et põlenud korterid saavad nüüd valla omaks, vallale kuuluvad elamiskõlbmatuks põlenud majas endiselt vaid pooled korterid.
„Meil tuleb nüüd teiste omanikega korraldada koosolek, et leppida kokku, mida teha edasi. On selge, et maja tuleb kiiremas korras lammutada, see on sellisena seisma jäänud liiga pikaks ajaks. Üks võimalus on ise lammutada või panna müüki, siis korraldab lammutamise omanik,“ rääkis vallavanem.
Majaaluse maa vastu on tundnud huvi Kalesi masinakeskuses tegutsevad ettevõtted. Kuid maja juurde kuulub vallavanema sõnul ainult majaalune maa, 240 ruutmeetrit. Võimalik oleks sellega liita kaks kõrvalasuvat vallale kuuluvat kinnistut, mis on 444 ja 1218 ruutmeetri suurused. Neist suurema sai vald riigilt munitsipaalomandisse 2014. aastal. Mis tähendab, et seda võib müüa vaid keskkonnaministri loal ning müügitulust 65 protsenti tuleb kanda riigituludesse.