Kuigi Kuusalu ja Loksa vald ühinesid 2005. aastal, kehtivad vallas tänini mõlema endise valla üldplaneeringud. Loksa valla üldplaneering kehtestati aastal 2000, Kuusalu valla üldplaneering aastal 2001.
Kuusalu valla ühist üldplaneeringut on koostatud koos pausidega seitse aastat. Aastatel 2015-2018 oli koostaja firma Skepast&Puhkim, alates 2019. aastast Hendrikson&Ko.
Üldplaneeringu eskiisi avalikud arutelud toimusid reede, 22. aprilli õhtul Kuusalu rahvamajas ja esmaspäeva, 25. aprilli õhtul Kolgaküla rahvamajas. Selgitusi jagasid üldplaneeringu koostaja Hendrikson&Ko projektijuht Ann Ideon ja Kuusalu valla planeeringute peaspetsialist Kadi Raudla. Kolgakülas osalesid keskkonnaameti esindajatena kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ja looduskasutuse vanemspetsialist Mareile Michelson. Nii Kuusalus kui ka Kolgakülas kestsid avalikud arutelud ligi kolm tundi.
Kadi Raudla sõnul esitati üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal kokku 141 kirja, millest ligikaudu 40 on seotud Lahemaaga. Ettepanekud vaatasid üle vallavalitsuse teede töörühm ja volikogu liikmetest moodustatud töörühm. Töörühmade ettepanekute põhjal kujundas vallavalitsus lõplikud seisukohad ja vastused.
Tulisemaks kujunes Kolgaküla koosolek, kus olid kõne all külade laienemise võimalused ja ehitusalad Lahemaa rahvuspargis. Projektijuht selgitas, et kuigi üldplaneering koostatakse kogu Kuusalu vallale, ei kehtestata üldplaneeringuga Lahemaa rahvusparki kuuluvate külade puhul võimalikke ehitusalasid, vaid viidatakse, et ehitusalad on määratud rahvuspargi kaitsekorralduskavaga ja täiendavat hoonestust saab kavandada kaitseala valitseja nõusolekul.
Lahemaa ehituspiirangute teemal võtsid sõna Kolga-Aabla külavanem, Kuusalu vallavalitsuse liige Mait Kröönström, Juminda Poolsaare Seltsi üks asutajaid Artur Talvik Tapurlast, Virve külavanem Jaan Velström, Pudisoo elanik Aare Kuusik.
Mait Kröönström sõnas, et 22 aastat tagasi kehtestatud üldplaneering nägi Lahemaal ette külade laiendamiseks perspektiivsed ehitusalad väikeelamutele, ja küsis, miks peab nüüd vastu võtma üldplaneeringu, mis piirab külade arengut.
Ann Ideon märkis, et Lahemaa ehitusalade teemat on arutatud külavanematega ja korduvalt keskkonnaametiga. Üldplaneeringu koostajad püüdsid laienemissoovide osas küladele vastu tulla, kuid keskkonnaameti seisukoht on, et nii minnakse seadusega vastuollu. Et üldplaneering ei piiraks võimalikke tulevasi ehitusvõimalusi, on rahvuspargi ehitusaladega seonduv jäetud taustainfoks. Kui kaitse-eeskiri või kaitsekorralduskava muutuvad, ei takista üldplaneering otsuste langetamist.
Ave Paulus selgitas, et aastal 2014 võeti vastu Lahemaa uus kaitse-eeskiri ja aastal 2015 hakkas kehtima kaitsekorralduskava, mis annavad otsustusõiguse kaitseala valitsejale ehk keskkonnaametile. Määratud on väärtuslikud ja vähemväärtuslikud külaosad, võimalik on taastada ajaloolisi talukohti. Metsa ja poollooduslikele Natura aladele ehitada ei tohi.
„Aastas esitatakse 800 taotlust Lahemaale ehitamiseks, see on kaitsealal väga suur hulk. Lahemaa ehituskeeluvööndid on kaitsekorralduskava kehtima hakkamisest, 8. märtsist 2015 lukus. Kui seda tahetakse muuta, tuleb muuta Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja,“ kinnitas ta.
Mitmelt poolt saalist kõlas ettepanek, et vallavalitsus võiks algatada Lahemaa kaitse-eeskirja muutmise.
Artur Talvik toonitas, et üldplaneering peaks näitama, mida vald tahab, mitte keskkonnaameti soove. Vald peaks esile tõstma, et tahetakse külasid arendada ja sinna võiks ehitada juurde elamuid.
„Miks eraomandit piiratakse? Lahemaa moodustavad inimesed, vallavalitsus saab tõstatada teema, et Lahemaa piirangute küsimus võetaks taas arutusele ja leitaks lahendus, mis ei ahista eraomandit,“ lausus ta.
Ka Jaan Velström sõnas, et Lahemaa külades oodatakse vallavalitsuselt oma rahva huvide eest seismist: „Kui Nõukogude ajal rahvuspark moodustati, siis keegi ei küsinud, kas seda tahame. Aastatega on külades jäänud püsielanikke palju vähemaks, kui oli varem. Eesmärk peaks nüüd olema külade püsielanikkonna säilitamine ja suurendamine, kuid kehtiv kaitse-eeskiri ei sea eesmärgiks kohalike elutegevuse säilitamist. Praegu on Natura alal kaitse all kõik, mida võimalik kaitsta. Ainus, kes pole kaitstud, on kohalik inimene.“
Kadi Raudla lubas, et edastab ettepaneku ja seisukohad vallavalitsusele.
Ees on kohtumised külades ja läbirääkimised ametkondadega
Kuusalus oli üks teema Salmistu küla laienemisvõimalused. Osad külaelanikud on huvitatud, et ehitusalasid laiendataks, samas on osad seisukohal, et küla on valmis, rohkem pole elamukrunte vaja. Lähiajal on plaanis korraldada Salmistul külaelanikega kohtumine, et uuesti arutada küla arenguperspektiive.
Kuusalu alevikku piiravad kaitsemetsad ja maantee, sinna alevik laieneda ei saa. Lähim perspektiivne elamuala on Kuusalu külje all asuv Kapa põld, mis ulatub hamburgerikohviku Pork tagant kuni Saluvälja teeni. Arutati selle ala hoonestamise üle. Tulevikus nähakse Kuusalu ja Kiiu alevikku ühtse tervikuna, olemas on tehnovõrgud ja teed. Ehitusalad laienevad mõlemalt poolt ja alevikud kasvavad kokku.
Palju küsimusi oli ka Salmistu ja Põhja külade piirkonda puudutava riiklikult määratud mereäärse üleujutusala ja laienenud ehituskeeluvööndiga. Kohalike elanike väitel ei ole kõnealuses piirkonnas olnud üleujutusi, mis segaksid ehitustegevust.
Kadi Raudla tõdes, et selle ala kohta tuleks teha täiendav uuring, kas seda tehakse, otsustab vallavalitsus. Praegu võetakse uuringufirmadelt hinnapakkumisi.
Nii Kuusalus kui ka Kolgakülas kõneldi ka Kuusalu valda läbivale põhimaanteele E20 ehk Tallinna-Narva maanteele kavandatavatest mitmetasandilistest ristmikest, osade teeotste sulgemisest ning kogujateedest. Maaomanikud tundsid huvi, miks on üldplaneeringu eskiisis kavandatud ristmike maha- ja pealesõidud ka eramaadele ning kritiseeriti ristmike asukohavalikut. Valgejõe elanikud pole rahul, et küla lähedusse kavandatud kahetasandilise ristmiku üks teeharu kulgeks läbi küla. Kriitikat tehti ka Kõnnu lähedusse planeeritava kahetasandilise ristmiku kohta.
Kadi Raudla selgitas, et mitmetasandilised ristmikud, maha- ja pealesõidud on üldplaneeringusse märgitud tinglikult vastavalt transpordiameti nõuetele. Täpsed asukohad peaks edaspidi projekteerima, maaomanikega läbirääkimisi pidama transpordiamet. Seoses üldplaneeringu koostamisega tellitud uuring põhimaantee kohta näitas, kui osa ristmikke suletakse, peaks kohalikel elanikel olema võimalik liigelda põhimaantee äärde kavandatavatel kogujateedel. Põhimaanteega seonduva osas on kavas jätkuvalt pidada läbirääkimisi transpordiametiga.
Veel räägiti aruteludel avaliku kasutusega ligipääsuteedest ranna-aladele ning ümberpööramise kohtadest tupikteedega külades. Tapurlas on sõiduki ringikeeramise koht planeeritud eramaale, kuid maaomanik soovib, et leitaks teine koht, sest see piirab tema ehitamisvõimalusi. Kolga-Aablas on küsimuse all ligipääs vanale sadamaalale.
Kadi Raudla kommenteeris, et valikud tehti koostöös kogukondadega ja lubas, et nii Tapurlas kui ka Kolga-Aablas tulevad teede probleemi lahendamiseks uued koosolekud.
Ann Ideon teatas arutelude kokkuvõtteks, et üldplaneeringu eskiisi tehakse vastavalt võimalustele muudatused ning järgneb eskiisi kavandatu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Siis saadetakse eskiis ametlikule kooskõlastusringile. Kui vallavolikogu võtab üldplaneeringu vastu, suunatakse see taas avalikule väljapanekule ning kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, järgnevad avalikud arutelud. Üldplaneeringu kehtestab lõpuks Kuusalu vallavolikogu.