Raasiku vallavolikogu otsustas tõsta alates 1. jaanuarist maamaksu maksimumtasemele, nagu oli viimati 2017. aastal.
Raasiku vallas kehtisid aastatel 2014-2017 maksimaalsed maamaksumäärad ehk haritava ja loodusliku rohumaa puhul 2 ning elamu-, metsa- ja muu maa puhul 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. 2018. aastal otsustas volikogu tulla põllumeestele vastu. Kuna eelnev aasta oli väga vihmane ja selle tõttu jäi palju saaki koristamata, langetati haritava ja loodusliku maa maksumäära 1 protsendile maa maksustamishinnast. Muu maa puhul vähendati seda 2,4 protsendile maksustamishinnast. Ka käesolevaks aastaks jättis volikogu maamaksu samaks, kuna mullu oli põuane suvi. 2020. aastaks tegi vallavalitsus ettepaneku tõsta maamaks taas maksimaalsele lubatud tasemele, nagu oli 2017. aastal ja varem.
Vallavanem Andre Sepp rääkis volikogu istungil, et vallavalitsus arutas maamaksutõusu pikalt. Ta märkis, et maa korralist hindamist tehti viimati 2001. aastal. See tähendab, et hinnad, mille põhjal maamaksumäärasid arvestatakse, on reaalsest palju madalamad. Vallavanem lisas, et seniste määradega laekub vallaeelarvesse 135 300 eurot maamaksu, kui tõsta maksumäär maksimumini, saadakse eelarvesse 19 300 eurot lisatulu.
Andres Kallaste küsis, miks soovib vallavalitsus tõsta haritava ja loodusliku rohumaa maksumäära 100 protsenti. Vallavanem vastas, et protsent on tõesti suur, aga valla investeeringute kava elluviimiseks on vaja maksusid suurendada.
„Teatavasti on viimase aja investeeringud läinud kõik asulatesse, kuid maamaks tuleb hajaasustusest,“ tõdes Andres Kallaste.
Maarja Sikut tuletas meelde, et ka eelmisel aastal toetas volikogu eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjon maamaksu tõstmist ning tegi ettepaneku suunata sellest laekuv lisatulu hajaasustusse, kuid siis ei pidanud volikogu enamus seda võimalikuks ja mõistlikuks.
Aare Kaurit meenutas, kui möödunud ja ülemöödunud aastal olid põllumeestele eelnenud keerulised aastad ja palusid, et volikogu tuleks neile maamaksusoodustusega vastu, oli volikogu selle poolt. Ta arvas, et nüüd, kui oli hea saagiaasta, on mõistlik maamaksu tõsta, vajadusel saab seda tuleval aastal uuesti langetada. Ivar Vilberg leidis, et maksudega mängimine on vale.
Kaido Kirsip ütles, et maatükkide suuruse üle otsustatakse aerofotode järgi ning andmed, mille järgi maamaksu määratakse, on sageli vigased. Ta tõi näiteks, et temal on ühel maatükil kirjas 0,2 hektarit metsa, kuigi seal pole kunagi puid kasvanud.
„Maa-amet on teatanud, et omanikud kontrolliksid kõik oma kõlvikud üle. See on ülimalt nüri, et pean mõõtma üle kõik võsad, kraavid, oma ja rendimaad ning tõestama, et mul pole seal metsa,“ lausus ta ning lisas, et tegu pole ainult tema probleemiga – valede andmete tõttu võib juhtuda, et edaspidi hakkavad paljud maa- ja metsaomanikud enammakstud tulumaksu kohtu kaudu tagasi küsima.
Andres Kallaste tegi ettepaneku tõsta haritava ja loodusliku rohumaa maksumäära 50 protsenti ehk 1,5 protsendini maa maksustamishinnast. Volikogu esimees Tiina Rühka ütles, et hääletada saab ainult vallavalitsuse eelnõud, kuna vastavalt valla põhimäärusele oleks tulnud muudatusettepanek esitada eelnõu arutamise ajaks kirjalikult.
Maamaksu tõstmise poolt maksimummääradeni olid volikogu 9 liiget, vastu 5 ja 2 jäid erapooletuks.