Kui volikogu on arengukava kinnitanud, saab alustada kogu Aruküla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu rajamisega.
Raasiku valla kodulehel on avalikustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Kui vallavolikogu otsustab 13. märtsi istungil kava kinnitada, saab valla vee-ettevõtja OÜ Raven kuulutada välja projektijuhi hanke ning hakatakse projekteerima Aruküla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrku, mille rajamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus 2,34 miljoni euroga ehk 79 protsendiga kogumaksumusest. Töö peab valmis saama 2019. aasta augustiks.
OÜ Raven juht Andro Ennok selgitas, et arendamise kava on koostatud varem, kuid nüüd tuli seda muuta, et saaks KIKi toetust kasutada. Ta lisas, et rahastusotsus on küll tehtud, kuid KIKi nõue on, et ka arengukavas peab kajastuma Aruküla ÜVK tegemine korraga, mitte etappidena kolmes jaos. Volikogu otsus teha ÜVK etappidena oli ka põhjus, miks KIK lükkas esimese rahastustaotluse tagasi.
Andro Ennok märkis, et muus osas arendamise kavas muudatusi ei ole, ka edaspidi tuleb kava mõne aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia tegelikkusega kooskõlla.
Vees on kolibakter
Aruküla ÜVK peab valmis saama 2019. aasta augustiks, töödega on plaanis alustada tänavu.
Rajatakse ja rekonstrueeritakse 16 717 meetrit veetorustikku, paigaldatakse 33 hüdranti, 122 veevarustuse liitumispunkti rajatakse, 313 rekonstrueeritakse. Isevoolset kanalisatsioonitorustikku ehitatakse ja rekonstrueeritakse 14 998 meetrit, survelist kanalisatsioonitorustikku 3476 meetrit. Kanalisatsioonipumplaid tehakse 11, kanalisatsiooni liitumispunkte 412, rekonstrueeritakse 20 liitumispunkti.
Täita tuleb ka KIKi lisakohustus, 2014. aastal korraldatud küsitlusele tuleb teha lisaküsitlus, mille alusel peab rohkem kui 60 protsenti kinnistuid olema nõus liituma hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist.
Küsitlusele jaatavalt vastamine ei tähenda Andro Ennoki sõnul veel liitumise kohustust, kuid ta juhtis tähelepanu, et Aruküla aleviku esimese veekihi vesi on reostunud, seal sees on kolibakter, mida lekib vanadest veemahutitest. Ta lisas, et see ei muuda vett küll kõlbmatuks, kuid siiski ebakvaliteetseks.
Vallavolikogu liikmed on uurinud, et kui räägitakse kogu Aruküla ÜVK töödest, siis kui palju on kinnistuid, mis liitumisvõimalust siiski veel ei saa. Andro Ennok ütles, et sellele on keeruline vastata, kuna aleviku piirid pole ÜVK mõistes täpselt fikseeritud ning kuna ajaga on kitsas, tuli KIKile esitada samad skeemid ja dokumendid, mis juba varasemalt valmis, uute kinnistute lisamine tekitaks vaidlusi, kulutaks aega ning kui projekti õigeks ajaks valmis ei saa, võib KIKi toetusrahast ilma jääda.
Enne 2020. aastat jätkub töö ka Raasikul
Euroopa Liidu rahade abil on plaanis teha 2019. aasta kevadel ka Raasiku aleviku ÜVK teine etapp.
Raveni juht ütles, et praegu on veel viimased aastad, kui saab töödeks kasutada Euroopa Liidu toetusfondide raha, aastal 2020 saab praegune rahastusperiood läbi ning toetusi enam nii palju ei anta. Alternatiiv on eesti-sisesed toetusvoorud, kuid sealt rahastuse saamiseks peab vee-ettevõtjal olema üle 5000 kliendi, Ravenil nii palju ei ole.
Andro Ennok tõdes, et teha oleks aga veel palju – Raasiku ÜVK kolmas etapp ning väiksemates kohtades vaadata torustikud üle, paigaldada veelfiltrid. Seega tuleb mõelda, kuidas minna edasi, kas liituda mõne teise vee-ettevõtjaga või jääda eraldi ning osutada vallale teenuseid ja selle arvelt teenida.