Karud rüüstavad Kuusalu valla külades mesitarusid

4458

Kahala jahimehed jäid karulaskmise loast ilma.


Voose jahimees MATI UNGA laskis karu augustis.

Sel aastal andis keskkonnaamet Harjumaa jahimeestele kolm luba karu laskmiseks 8 jahisektsiooni peale, nende seas Kahala jahimehed Pühameeste jahiseltsist. Karujaht algas 1. augustil, esimese kahe nädala jooksul lasksid karu Nahe ja Voose jahimehed.  Kolmanda karu lasksid Kõue sektsiooni mehed.

Pühameeste jahiseltsi  ase­esimees Alar Tammepärg rääkis, et Kõue jahimehed jõudsid neist ette, said enda kandi karu kätte ning Kahala mehed sel aastal enam karujahti pidada ei või. Ümbruskonna mitmele pererahvale on see suureks pettumuseks, sest ligi kolm aastat ollakse kevadel ja sügisel hädas karu rüüsteretkedega.

Tsitre külavanem Tiiu Lepnurm Hagumäe talust ütles, et on viimase kahe aasta jooksul jäänud ilma kuuest mesitarust koos mesilaspere ja kärgedega: „Tänavu käis kahel korral, ka kõige parema taru kiskus puruks. Enne meid lõhkus Lubjaahjul, Andineemel rüüstas ja Soorinna külas. Keskkonnaametist tullakse kohale, koostatakse akt ja lastakse kirjutada kahjunõue, tänavust kahjutasu pole seni makstud. Ühe taru hind koos kärgede ning perega on keskmiselt kaks kuni kaks ja pool tuhat krooni.”

Tiiu Lepnurme mesitarud asuvad elumaja vahetus läheduses, vahet on mõned meetrid, kuid see pole takistanud mesikäpa külaskäike.

Tsitre külavanem lisas, et karu on lõhkunud veel Kolga lähedal Ulliallikal, Uuris, Kõnnus ja mitmel pool mujal. Peale mesitarude pakuvad huvi õunapuud, ka neid on õuedes katki murdnud.

„Tuleks ikka lubada jahimeestel karujahti pidada, sest kaua me niimoodi kannatame karu terrori all,” nentis ta. 

Alar Tammepärg sõnas Tsitre-Andineeme  piirkonna karu kohta, et see on üsna paikne ja läheb iga aastaga aina suuremaks: „Praegu kaalub umbes kakssada kilo ning on nelja-viieaastane. Kolga kandis toimetab teine karu. Eriti maitsevad karule mesilashauded, sest sealt saab valku. Mee pärast ta tarusid lammutamas ei käi. Arvan, et Kuusalu kihelkonnas võib praeguseks elada kuni kümme karu, sest neid tuleb aina juurde.”

Möödunud nädalal külastas karu mitmel korral Hara külas Pärna talust Erik ja Piret Soidla mesilat ning purustas kolm taru, katkiseid kärgi oli loobitud lähedale metsa alla.

Pererahva meelehärmi suurendas see, et hukka said tihedalt asustatud rannakülla muretsetud erilised, sõbralikumad mesilased, kes nõelavad harva.

Nii Tsitre, Hara kui ka Kõnnu asuvad Lahemaa rahvuspargis, kus kohalikel jahimeestel puudub praegu võimalus saada karuluba – Eestis ei ole seadust, mis annaks õiguse rahvuspargis küttida suurkiskjat ehk karu.

Kanal 2 saatesarjas „Võsareporter” näidati 27. septembril lõiku Kõnnu lähedalt talust, kus karuott on lõhkunud mesitarusid ja õunapuid. Peremees Toivo Kinguste soovib saatelõigus samuti, et sagedane tülitaja maha lastaks. Keskkonnaameti Harju-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier selgitab aga, et ainukesed, mis kaitsevad, on elektrikarjused ning need tuleks seada üksteise peale mitmes reas, et oleks kõrgem ja takistaks karu.

Tulekul seadusemuudatus   
Uno Treier ütles sel esmaspäeval Sõnumitoojale, et koostamisel on seadusemuudatused, sisse plaanitakse kirjutada võimalus küttida probleemset karu ka rahvusparkides: „Plaan on lubada mitte arvukuse reguleerimist, vaid konkreetse karu jahtimist, kui ta on käinud lõhkumas või murdmas – jahimeestele antaks õigus oodata karu lõhkumispaigas, mitte hakata metsast välja ajama. Seadus võib hakata kehtima järgmisest aastast. Kui ruttu jõutakse seadus vastu võtta, sõltub paljudest asjaoludest.”

Kahjude hüvitamise kohta lausus ta, et praegu kogutakse avaldusi, seejärel vaatab komisjon taotlused üle ja välja makstakse uue aasta esimeses pooles ehk siis juba eurodes: „Aasta kohta on omavastutus tuhat kuni kaks tuhat krooni. Kompenseeritakse juhul, kui mesinik on oma tarude kaitseks ka ise midagi teinud või juhul, kui need asuvad asustatud majast saja meetri raadiuses, ka siis loetakse tingimus täidetuks. Ka on võimalik taotleda toetust kahjude ennetamiseks tehtud kulutustele – kuni 50 protsendi ulatuses maksumusest. Näiteks hüvitatakse elektrikarjuse ja selle toitemehhanismi soetamiskulusid. Nõue on, et kahjude kompensatsioon ja ennetuskulud ei ületaks kolme aasta jooksul 117 000 krooni ühe majapidamise kohta.”

Ta selgitas, kuna Lahemaal on karusid palju, siis selles piirkonnas ei ole ennetuskulude jaoks toetuse taotlemisega probleemi ning pole nõuet, et toetust makstaks vaid neile, kelle koduõuel on juba karu käinud lõhkumas.

Karusid on tema sõnul Harju maakonnas rohkem nii Lahemaal, Põhja-Kõrvemaal kui ka Paunküla kandis – seal, kus on metsarikkam.

Kui karu on käinud rüüstamas või koduloomi murdmas, tuleb koht jätta puutumatuks ning teatada keskkonnaametisse. Jahinduse spetsialist annab nõu, kuidas talitada, ja tuleb kohale, et sündmuspaik fikseerida ja koostada akt.

Küsimusele, kas karu on metsas jalutajale ohtlik ja kuidas käituda, kui temaga kokku sattuda, vastas Uno Treier: „Ohtlik võib olla emakaru koos väikese pojaga mais-juunis. Seenelistele-marjulistele ta liiga ei tee. Mõni aeg tagasi tehti metsaskäijate seas uuring, paluti kirjeldada kohtumisi karuga. Selgus, et kokkusaamisi on olnud vähe ning karu läks rahulikult minema. Päeval ta reeglina magab, ringi liigub pimedas. Kui on juhuslikult satutud magava karu peale, on loom ära jooksnud. Tuleb ise jääda rahulikuks, vaikselt taganeda. Inimest ründab karu ikkagi siis, kui teda on enesekaitseks lastud. Sügisel kipub ta teinekord veel lumega ringi liikuma. Magama jääb enamasti teise kohta, mitte sinna, kus on suve jooksul tegutsenud. Magab kukelaulu kaugusel ehk majadele suhteliselt ligidal.”

Voose karu lasi MATI UNGA
Voose jahiseltsi liige Neeme Aljas rääkis, et karu jaht tuli iga kord registreerida ning lubati jahtida päev korraga: „Selgitasime karu elukombeid, et ta ei käi iga päev sööda peal, kuigi jälgib kohta pidevalt. Saime õiguse jahtida kahel päeval. Esimesel päeval ootas karu söödakohal Mati Unga. Ta tuli kella kahe paiku öösel ära ja järgmisel päeval selgus, et karu oli hiljem seal söömas käinud. Teisel päeval helistasin ja viskasin nalja, et olen ise tema varitsuskohas ning otsigu endale uus paik. Kuigi hakkasin alles linnast maale sõitma. Mati ütles siis, et olgu, lähen jälle. Ta laskis söödakohal väikesekaliibrilise püssiga kõigepealt kaheksa kährikut. Ning hommikul kell pool viis tuli karu. Mati Unga on väga hea laskja, sai pihta. Info liikus kiiresti. Läksime kohale, õnnitlesime laskjat ja tegime koos karuga pilti. Meie jahipealik Peeter Kuldre lausus, et nüüd ongi meil Karu Mati. Ja mees sai endale hüüdnime.”

Neeme Aljas jutustas veel, et karu liha oli korralik, see müüdi ära ning saadud raha läheb metsloomadele sööda ostmiseks ehk antakse metsa tagasi.

„Karusid on Voose kandis palju, kümmekond. Eelmisel reedel nägi ühe jahimehe naine kahekümne meetri kaugusel emakaru kahe pojaga. Enne karu magama ei lähe, kui on miinuskraadid, novembris ilmselt. Kõue meeste lastud karul polnudki veel rasva, see on selge signaal, et on pikalt soe,” lausus Neeme Aljas.

Tiit Ruus Nahe jahiseltsist sõnas, et nende selts müüs karu laskmise õiguse jahikülalisele. Karu lasti Läsna külje all, oli vana emakaru, keerits­usse täis. Saadud raha eest ostetakse samuti metsa sööta ja tasutakse riigile jahiseltsidelt nõutavat ressursimaksu.

Tiit Ruus lisas, et Nahe jahimaadel ehk endistel polügoonialadel nägid jahimehed möödunud pühapäeval põdrajahis hundikarja.

Eelmine artikkelPõleng Kehra linnas
Järgmine artikkelKuusalu kooli 255. sünnipäeval osales üle 500 peolise