Raasiku vallavolikogu võttis tänavuse eelarve pärast teist lugemist vastu 11. veebruaril. Poolt olid kõik istungil osalenud 15 volikogu liiget.
„Eelarve on pigem konservatiivne. Oleme ettevaatlikud, kuna läksime kassapõhiselt eelarvelt üle tekkepõhisele, üleminek nõuab raha, mida 2019. aasta tekkepõhine eelarve ei sisalda,“ ütles Sõnumitoojale rahandusosakonna juhataja Evelyn Velberk.
Hoolimata kokkuhoidlikust eelarvepoliitikast saab tema sõnul ka sel aastal kõik planeeritud investeeringud tehtud ning allasutused oma plaanid ellu viia.
Tulusid on eelarvesse kavandatud 8 383 211 eurot, mida on 3,4 protsenti rohkem kui laekus eelmisel aastal. Suurim tuluallikas üksikisiku tulumaks kasvab eelmise aasta laekumisega võrreldes 7,8 protsenti. Tulumaksu on eelarvesse kavandatud 5,5 miljonit eurot. Evelyn Velberk lausus, et selle planeerimisel võeti aluseks valla maksumaksjate prognoositav arv ning nende keskmine brutosissetulek, mida korrigeeriti vastavalt rahandusministeeriumi majandusprognoosile.
Maamaksu laekumiseks kavandatakse 129 000 eurot. Maamaksumäär jäi eelmise aasta tasemele, mullu laekus maamaksu 125 466 eurot. Riigilõivusid, haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste üüri- ja renditulusid on eelarves 565 853 eurot, mis on mullusest 6,3 protsenti rohkem. Valla rahandusjuht selgitas, et peamine kasvuallikas on Raasiku sügisel valminud spordihoone renditulu. Riigitoetusi on kavandatud kokku 2,1 miljonit eurot, sellest 1,4 miljonit on kooliõpetajate töötasudeks, 100 000 eurot lasteaiaõpetajate töötasukasvuks, 170 000 eurot teehoolduskuludeks ja 80 000 eurot sotsiaaltoetusteks. Need summad täpsustatakse lisaeelarvega, kui vabariigi valitsus on kinnitanud toetusfondi.
Muid tegevustulusid – loodusressursside tasud, trahvid – mida eelmisel aastal laekus üle 300 000 euro, on tänavuses eelarves planeeritud 6000 eurot: „See on ainuke tululiik, mida oleme planeerinud suure vähenemisega. Kruusakarjäär, mille kaevandamisest laekus 2018. aastal vallaeelarvesse 98 protsenti kogu loodusressursside kasutamise tasust, on nüüd keskkonnaspetsialisti info kohaselt ammendunud ja kaevandus suletud.“
Kulude katteks on eelarves 6 823 768 eurot. Võrreldes eelmise aasta eelarvega on suurenemine 5,9 protsenti. Majandamiskulud moodustavad põhitegevuse eelarves 31 protsenti ehk 2,1 miljonit eurot ja töötasukulud 63 protsenti ehk 4,3 miljonit eurot. Personalikulusid on 12 protsenti rohkem kui 2018. aastal, enamus kasvust läheb haridustöötajate palgatõusuks. Kuna lasteaiaõpetajatega on võrdsustatud valla palgal olevad huvi- ja ringijuhid ning huvikooliõpetajad, tõuseb ka nende palk sama palju kui lasteaiaõpetajatel. Logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi palk on võrdsustatud magistrikraadiga lasteaiaõpetaja palgaga. Teiste valla palgal töötajate töötasu enamasti tõuseb samuti, kasv on keskmiselt 5-10 protsenti.
„Palgad lähtuvad ametikohtadest, vallavalitsus annab asutustele palgafondi palgavahemiku maksimumi järgi, allasutuse juhil on võimalus määrata ka sellest madalam palk,“ ütles rahandusosakonna juhataja.
Kuludest ligi 70 protsenti ehk 4,8 miljonit eurot läheb haridusele. Hariduskulude osa eelarves kasvab võrreldes mullusega ligi 10 protsenti. Hariduskulude hulgas on ka koolibussi transpordikulud ja tasuta rongisõidukulud õpilastele, kokku 194 500 eurot. Üldvalitsemisele on kavandatud 733 735 eurot, sealhulgas on 50 000 euro suurune reservfond, vaba aja, kultuuri ja spordi kuludeks 519 164 eurot, üldmajandusele on planeeritud 168 428 eurot, sellest 100 000 eurot on teede ja tänavate hoolduseks. Keskkonnakaitsele on 135 500 eurot, sellest 100 000 eurot avalike alade puhastusele, elamu- ja kommunaalmajandusele 130 739 eurot, sealhulgas 10 000 eurot hajaasustuse veeprogrammi omaosaluseks. Sotsiaalse kaitse kuludeks on eelarves 291 086 eurot ning avalikule korrale 16 500 eurot.
Investeerimiskulude katteks on eelarves 3 618 201 eurot. Suurim investeering on Aruküla põhikooli juurdeehituse ja staadioni rekonstrueerimise jätkamiseks – 2 575 701 eurot. Vallateede ehitusse ja remonti investeeritakse sel aastal 340 000 eurot, Aruküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamises osalemiseks 350 000 eurot, Aruküla lasteaia küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja laienduse eskiislahenduseks 100 000 eurot, Aruküla rahvamaja saali põranda ja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks 113 000 eurot, Raasiku rahvamaja panduse korrastamiseks 33 000 eurot, tänavavalgustusele on planeeritud 85 000 eurot ning jäätmejaama rajamise omaosaluseks 10 000 eurot.
Uusi laene sel aastal ei kavandata, küll aga võetakse kasutusele teine osa Aruküla kooli juurdeehituse ja staadioni rekonstrueerimise jaoks mõeldud laenust.
