Valla uue allasutuse juhataja valiti 12 kandidaadi hulgast.
Alates 1. septembrist tööd alustava allasutuse Raasiku Valla Sport juhatajaks valitud Kadri Kesküla on koolide spordihoonete ning staadionite ja Aruküla terviserada haldava asutuse juhina tööl möödunud teisipäevast, 6. augustist.
Kadri Kesküla on sündinud-kasvanud Arukülas, elab perega vanavanaisa ehitatud majas. Pärast keskkooli astus Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialale, mis jäi lõpetamata, hiljem läks Tallinna Tehnikaülikooli õppima halduskorraldust. Eelmisest sügisest tudeerib Tallinna Ülikooli magistriõppes infoteadust.
Kadri Kesküla seni ainus töökoht on olnud Eesti Rahvusraamatukogu, kus ta töötas 35 aastat: „Alustasin raamatute laenutajana, umbes aasta pärast sain direktor Ivi Eenmaa abiks, seejärel olin kantselei juhataja, hiljem asjaajamise ja dokumendihalduse juhataja.“
Tänavu veebruaris lahkus ta raamatukogutöölt: „Võtsin korraks aja maha, mõelda, mida tahan edasi teha. Soovisin tulla kodule lähemale ja panustada oma kogukonda. Kuna olen üdini kohalik, siis olen väga huvitatud kõigest, mis siin toimub. Kui nägin kuulutust, et otsitakse Raasiku Valla Spordile juhti, tundus, et minu isiklikud plaanid langevad sellega väga hästi kokku ja kandideerisin.“
Raasiku Valla Spordi juht ütleb, et ei ole ise spordiga tegelenud, pigem on tervisespordi harrastaja – sõidab rattaga, matkab, harrastab kepikõndi. Sporditegevuse keskele sattus ennekõike tänu pojale, Aleksander Keskülale, kes on judos tulnud Eesti noortemeistriks ning mängib Aruküla SK/Audentese meeskonnas Eesti meistriliigas käsipalli.
„Poeg oli viie-kuuene, kui hakkasime lasteaiast ühe rühma poisse vedama Jürisse judotrenni. Meil oli seitsmekohaline auto, kuus last sai peale võtta. Tegime lapsevanematega koostööd, kuni lõpuks kasvas seltskond nii suureks, et oleksime pidanud lapsi trenni viima kolme autoga. Seetõttu tõime hoopis judo Arukülla.“
Kui Aruküla judopoisid hakkasid koolis käima, läksid neist enamus käsipallitrenni ning just nende vanemate algatusel toimuvad igal suvel Aruküla käsipallipoistele-tüdrukule Lõuna-Eestis spordilaagrid. Kadri Kesküla jutustab, et kümmekond aastat tagasi tuli jaanitulel teiste emadega jutuks, et suvel, kui trenne pole, istuvad poisid kodus aina arvutite ees: „Kuidagi läks jutt spordilaagrile ning otsustasime – kuna neid ei tehta, teeme siis ise. Rääkisime kooli direktori ja treeneritega, nad olid kohe nõus ning kaks nädalat hiljem oli seltskond koos ja sõitsime Otepääle – hea asjaga tulevad inimesed kiiresti kaasa.“
Sellest peale toimuvad igasuvised spordilaagrid on siiani nii populaarsed, et tahtjaid on rohkem kui laagris kohti.
Spordisaalid rohkem avatuks
Raasiku Valla Spordi juhataja asus tööle ajal, mil Arukülas käib spordihoone laiendamine ning renoveeritakse kooli staadionit.
„Meie rahvas on sporti kogu aeg teinud, kuigi võimalused on seni olnud kesised. Kooli staadion oli lihtsalt üks künklik muruplats, mida ümbritses auklik asfalt. See, mis nüüd tehakse, on täiesti uus kvaliteet,“ rõõmustab ta.
Uue kunstmurukattega jalgpalliväljakule lisaks on valmival staadionil võimalused kergejõustikualade tegemiseks, eraldi käsipalli, korvpalli- ja rannavõrkpalliväljakud, hokiväljak, viburada.
Sama suurt muljet, kui Arukülas valmiv staadion, avaldab Kadri Keskülale Raasiku spordihoone, milles on lisaks saalile jõusaal ja väiksemaid ruume, kus on võimalik erinevaid spordialasid harrastada: „Mulle meeldib, et on olnud julgust nii suuri asju ette võtta, mitte ei kardeta, kas ikka saame nende majandamisega hakkama.“
Ta lisab, et loomulikult on selliste spordirajatiste ülalpidamine kulukas, kuid tuleb mõelda, kuidas on võimalik seda teha kõige otstarbekamalt ning vaadata asja avarama pilguga – kui noor pere otsib uut elukohta, uurib ta esimesena, millised on seal õppimis- ja sportimisvõimalused. Raasiku Valla Spordi juhatajana näebki ta oma esmast rolli hakata valla spordiobjekte rohkem reklaamima ja välja müüma, et ülalpidamiskulusid veidi tagasi teenida. Raasiku spordisaali on seni oma mängudeks rentinud HC Tallas, kuna pealinnas on saalide rent tunduvalt kallim, kui ümbruskonnas.
„Kuid eelkõige on spordirajatiste eesmärk teenida oma kogukonda ning vähemalt lastele-noortele peaksid spordihoonete ja staadioni kasutamine olema tasuta,“ märgib ta.
Lisaks soovib Kadri Kesküla, et elanike maksutulu eest ehitatud spordihooned oleksid oma rahvale kättesaadavamad: „Raasikul on päris hästi, kuna neil on jõusaal, mida on pakutud avalikuks kasutuseks. Kui Aruküla spordihoone taas avatakse, tahan, et ka see oleks nädalavahetustel kohalike jaoks avatud. Kui näiteks vihmasel hommikul kohvilauas mõtled, mida perega ette võtta, ning spordihoones ei toimu parasjagu mõnd võistlust, võid minna spordisaali sümboolse tasu eest näiteks sulgpalli mängima.“