„Aia korras hoidmine on järjepidev töö,“ ütleb Raasiku valla mulluse kaunima koduaia omanik, Arukülas elav ENE HERT.
Ema koduaia Arukülas Sõstra tänaval esitas eelmisel aastal Raasiku valla Kauni kodu konkursile tütar Kaie Hert.
„Algul küsisin, miks sa seda, tegid, mul pole siin ju midagi erilist. Tema vastas, et näeb, kui palju ma teen aias tööd ja näen vaeva,“ ütleb Ene Hert.
Ta tunnistab, et tegemist on tõesti palju, aias tuleb „nokitseda“ iga päev, kui soovid seda korras hoida: „Ma väga naudin seda, kui aed on ilus ja saan kiige peal pikali olla. Selle nimel teen siin tööd. Kõige tähtsam on, et muru oleks niidetud.“
Ligi 40 aastat aiakujundust
Ene Hert kolis abikaasa Kaupo Herdi lapsepõlvekoju, mehe isa ehitatud majja 1980. aastal. Sellest peale hakati ka koduaeda kujundama-hooldama ning tehti seda koos mehega, kuni ta ligi kuus aastat tagasi suri.
„Kaupo tegi kõike ise ja mõnuga, ütles, et talle kohe meeldib ehitustöö. Ta ehitas majale peale teise korruse, sest pere oli vaja ära mahutada, ning aias meisterdas palju, eriti meeldisid talle munakivid,“ räägib Ene Hert.
Kividest tegi varalahkunud abikaasa ka maja taga vanale kaevule uue katte, pumbaga kaevule aluse, kompostihunnikule piirde, kaevas elumaja vihmaveerennist kaevuni maasse veetorud, et vihmavesi jookseks otse lahtisesse kaevu kastmisveeks. Ühe koduaiast välja kaevatud suure kivi sättis Kaupo Hert vahvaks aiakujunduselemendiks.
Perenaine soovis aia tänavapoolses servas olnud lillepeenra asemel kividest nurka, kuhu istutada midagi „okkalist“. Abikaasa võttis asja nii kapitaalselt käsile, et mõõtis ja kaevas ning valas kivide kinnitamiseks vundamendi kahetasapinnalise peenra jaoks, kus koorepuruga kaetud pinnases kasvavad nüüd peamiselt kuused ja elupuud, sekka ka mõned lilled: „Ütlesin talle, mida ma soovin, aga seda ei arvanud, et ta teeb nii põhjalikult.“
Peamiselt elupuudest ja kuuskedest on ka koduaeda ümbritsev hekk. Aiavärava juures on suur lillepeenar, mille ehteks on südasuvel õitsevad valged liiliad.
„Praegu on õunapuud väga ilusad, isegi vesivõsud on valgeid õisi täis. Varsti hakkavad õitsema roosid, elulõngad, valged lõhnavad liiliad. Aia ette istutan alati ka begooniad, valged ja punased,“ räägib Ene Hert.
Nüüd on tal sageli abiks tütar: „Kaie saab kõigega hakkama. Eelmisel aastal tegime temaga koos uue kurgilava. Kui ostsin õuekiige, pani tema selle joonise järgi kokku, vend keeras pärast kruvid pisut tugevamalt kinni.“
Aias olgu ruumi
Õmblejaks õppinud Ene Hert on ka ise kasvanud Arukülas eramajas. Ta kinnitab, et emal oli aed alati hästi kenasti korras ning oletab, et aias toimetamise pisiku on saanudki ilmselt oma emalt-isalt. Siiski ei pea ta end fanaatikuks, kes käib mööda puukoole ja otsib uusi istikuid, vaid on seda meelt, et ei pea olema mingeid erilisi imeasju, tähtis on, et aed oleks hooldatud.
„Minul peab olema õhku ja ruumi, nii toas kui aias,“ sõnab ta.
Seetõttu on Ene Herdi koduões palju muru, niitmiseks kulub iga kord poolteist tundi: „Mul käivad siin lapselapsed, ma tahan, et neil oleks ruumi ka jalgpalli mängida, mitte ei peaks keelama, et siia ei tohi astuda, sinna astuda, sest seal on lilled. Mina leian, et lapsed peavad saama koduõues joosta ja mängida.“
Aeg-ajalt ostab kauni kodu omanik siiski aeda istutamiseks midagi uut ja põnevat. Ta selgitab, et nagu igal asjal on oma eluiga, saab ka taimede aeg kord otsa. Näiteks kaevas tänavu välja suure enelapõõsa ja asemele istutas aedhortensia: „Mulle meeldivadki põõsad, tänapäeval on palju uusi ja huvitavaid taimi.“
Eelkõige lastelaste jaoks hoiab ja hooldab ta aia tagumises osas väikest peenramaad.
„Ma ei kasvata seal midagi selleks, et oleks talv läbi keldrist midagi võtta. On põnev, kui lapselaps tuleb ja läheb vaatama, kas saab juba kurki või porgandit. Lapse oma käega peenrast võetud porgand – see on minu jaoks tähtis.“
Samal põhjusel on tema ajas ka üks tikri-, üks punase ja üks musta sõstra põõsas: „Oma aiast peab olema midagi suhu panna, kuid seda suurt mahlade-mooside tegemist, mis oli vanasti, ma ei taha. Teen vaid maasika toormoosi ja õunamahla teeme nii palju, et jätkub kevadeni.“
Tänavu on valla eelmise aasta kaunima koduaia omanik Ene Hert Raasiku valla Kauni kodu konkursi žürii liige. Kauneid koduaedu saab konkursile esitada 31. juulini.