
Möödunud aastal hakkas SW Energia Ida-Harjumaale ehitama biokütusel katlamaju Kehrasse, Raasikule ja Arukülla.
Kolmest esimene on valmis, jaanuari viimastel päevadel hakkas tööle Raasiku uus katlamaja. Seni Mistra-Autexist sooja saanud kooli, lasteaeda, spordihoonet, rahvamaja, tervisekeskust, Coopi kauplust ja kooli kõrval asuvat kortermaja hakati kütma osaühingu SW Energia uuest hakkepuidu katlamajast.
Raasikule Coopi kaupluse ja tervisekeskuse tagusele maa-alale hakati uut katlamaja rajama mullu augusti alguses.
„Alustasime trassidest, neid tuli kokku rajada 350 meetrit, katlamajast iga tarbijani. Paralleelselt läks lahti katlamaja ehitus,“ ütles SW Energia Harjumaa piirkonnajuht Alari Tõnissoo.
Ettevõtte plaanide kohaselt pidi katlamaja valmima novembris, kuid ehitaja ei suutnud tähtaegadest kinni pidada: „Õnneks oli alternatiiv, saime seni uute trasside kaudu pakkuda Mistrast tulevat sooja. Mistra-Autex on väga hea koostööpartner, ettevõttel on sotsiaalne vastutustunne Raasiku rahva ees ja oli nõus meid aitama.“
Raasiku katlamaja ja soojatorustiku rajamine läks maksma 475 465 eurot, sellest 192 000 euroga toetas KIK. Jaanuari lõpus oli katlamaja nii valmis, et selle võis tööle panna. Alari Tõnissoo märgib, et katlamaja ümbruse haljastustööd ootavad kevadilmasid.
KATLAMAJA TÖÖD JUHIB AUTOMAATIKA
SW Energia ostis katlamaja niiöelda võtmed kätte ehk täislahendusena – ehitas, kogu sisustuse hankis ja paigaldas peatöövõtja OÜ Kolmtex.
Uue konteinerkatlamaja süda on Leedu firmas Kalvis toodetud 720 kW hakkepuidukatel. Alari Tõnissoo kinnitusel selle võimsusest piisab, arvestatud on ka võimalusega, et tulevikus liitub kaugküttevõrguga katlamaja kõrvale rajatav Paju põiktänava arendus ning vajadusel saab liita veel tarbijaid. Juhuks, kui puiduhakkekatlaga midagi juhtub ning see on vaja seisma jätta, on katlamajas ka 1megavatine õlikatel ning kaks põlevkiviõlimahutit. Põhikatla kõrval on 5tonnine akumulatsioonipaak, mille kaudu läheb vesi kaugküttevõrku, tahmaosakeste püüdur ning kaks automaatikakilpi.
Katlamaja on täisautomaatne, see tähendab, et igapäevaselt ühtegi töötajat kohapeal ei ole. Vastatavalt vajadusele toob autojuht korra nädala või paari-kolme tagant koormatäie puiduhaket ning teine käib tuhka ära viimas.
„Rohkem inimeste sekkumist vaja ei ole,“ sõnas SW Energia piirkonnajuht ja lisas, et vastutav tehnik käib korra nädalas kohapeal kontrollimas, et kõik töötaks, nagu peab.
Igapäevaselt liigub info katlamaja tööst ettevõtte serverisse. Katlamajade tööd juhib arvutiprogramm, mis mõõdab välistemperatuuri, soojatarbimist, annab vajadusel sooja juurde ja nii edasi: „Kui katlamaja töös on mingi tõrge, annab automaatika veateate – see saadetakse valveoperaatori telefonile SMS-sõnumina, sest sõnum jõuab kasvõi hiljem kohale ka siis, kui telefon on levist väljas.“
Arvutiprogramm suudab katlasüsteemis ka ise tõrkeid likvideerida, kui programmil see ei õnnestu, sõidab operaator kohale.
ARUKÜKAS VEEL EHITATAKSE
Arukülas toodab SW Energia toasooja seni vana õlikatlaga kuni uus puiduhakkekatel on valmis. Raveni endisest katlamajast lammutati garaažiosa ning selle asemele ehitatakse uus katlamaja. Puiduhakkekatel on kohal, kuid praegu veel koormakatte all, kuna torude ühendamine ja katlamaja ehitamine alles käib. Alari Tõnissoo selgitas, et nii Raasikul kui Arukülas pandi puiduhakkekatel esmalt paika ja seejärel ehitatakse nende ümber hoone.
„Aruküla puiduhakkekatel on Raasiku omast võimsam, ühemegavatine ja veidi suurem, katlamaja tuleb pisut teise kujuga, kuid üldiselt on meie katlamajad üsna standardsed ja kompaktsed,“ lausus ta.
Ka Arukülas on katlamaja ehitus esialgse tähtaja ületanud – kavakohaselt pidi see tööle hakkama jaanuaris, nüüd arvestatakse, et valmib märtsi lõpus või aprilli alguses. Biokütusega plaanib SW Energia Aruküla alevikus sooja hakata tootma hiljemalt sügisel uue kütteperioodi alguses, kuid Alari Tõnissoo arvates võib see juhtuda ka varem, kui aprillikuu on jahe ning kevadine soojatootmine kestab.
Edaspidi, kui uus katlamaja valmis ja puiduhakkekatel seadistatud, jääb ka Aruküla katlamajas senine õlikatel reservkatlaks.
Aruküla katlamaja rajamist toetab KIK 197 500euroga, investeeringu kogumaksumus on ligi 480 000 eurot.
KEHRA UUS KATLAMAJA ALUSTAB APRILLIS
Kehras, kuhu SW Energia ehitas ühe oma suurema, 5megavatise võimsusega puiduhakke- ja 6megavatise põlevkiviõlikatlaga katlamaja, alustatakse soojatootmist aprillis.
„Trassid on Velko AV soojatorustikuga ühendatud, praegu käib seadistamine-katsetamine,“ ütles Alari Tõnissoo.
Ta lisas, et ehitaja likvideerib vaegtöid, haljastus on tegemata, kõik muu on valmis. Sel nädalal on kavas hakkekatlasse teha esimene tuli, katsetada ka kõigi avariisüsteemide korrasolekut. Kehra katlamaja pidulik avamine on kavas aprilli keskpaigas.
SW ENERGIA ETTEPANEK: KEHTESTADA RAASIKUL JA ARUKÜLAS ÜHINE NING MITMEKOMPONENDILINE SOOJAHIND
Harju piirkonna juht Alari Tõnissoo selgitas: „On tavapärane, et ühe kohaliku omavalitsuse erinevates kaugküttevõrkudes, mis on sama operaatori käes, rakendatakse ühtset kaugküttehinda. Mitmekomponendilise hinnastamise metoodika on välja töötanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing. Lähtuti peamiselt põhjamaades juba aastaid toimivast mitmekomponendilisest soojusenergia hinnavalemist. Hinna kaks põhilist komponenti on võimsustasu ja energiatasu. Põhimõte on sama, mis elektrienergia tasustamisel, võimsustasu makstakse igakuise püsitasuna arvestades reaalset maksimaalset võimsuse vajadust hoone kütmiseks, energiatasu on reaalselt tarbitud energiahulga eest. Mitmekomponendilise hinna rakendamise põhjus on tehnoloogia kiires arengus. Hoonetel on võimalus kasutada toodetavat energiat nutikamalt, näiteks siluda kasutatavat tipuenergiat, alandada võimalikult palju tagastatavat temperatuuri ja nii edasi.“
SW Energia küsis vallavalitsuse arvamust uutele soojusenergia piirhindadele, mille kehtestamist soovitakse konkurentsiametilt taotleda. Pakuti välja nii ühine hind kui eraldi piirhinnad Aruküla ja Raasiku kaugküttepiirkonnas. Ühine hind tähendaks hinnalangust mõlemas piirkonnas, eraldi hinnad tähendaksid Aruküla kaugküttevõrgus piirhinna langust, Raasikul selle kasvu. Praegu maksab toasoe Arukülas 83,40 eurot/MWh, konkurentsiametis kehtestatud piirhind on 88,85 eurot. Raasikul on praegune hind 75,60 eurot /MWh ja piirhind 90,43 eurot/MWh. Hinnad on koos käibemaksuga.
Raasiku vallavalitsus otsustas, et ei toeta Arukülas ja Raasikul ühise soojahinna kehtestamist. „Tegu on eri piirkondadega, mida kütavad eraldi katlamajad,“ põhjendas vallavanem Andre Sepp.
Vallavalitsus oli vastu ka mitmekomponendilise soojahinna kehtestamisele: „Seda Eestis praegu veel kusagil pole. Veel pole valmis ka Aruküla katlamaja. Mitmekomponendiline hind lööks kindlasti valusamini neid, kes on võtnud kasutusele soojuspumbad.“
SW Energia esindaja sõnas, et ettevõte nõustub omavalitsuse arvamusega kehtestada kahes võrgus erinevad hinnad. Ta oletas, et tõenäoliselt kujuneb Raasiku piirkonna küttehind vastavalt konkurentsiameti metoodikale ja ilmselt jääb ka lähitulevikus ühekomponendiliseks, kuid Arukülas üritatakse siiski kooskõlastada mitmeosalist hinda: „Kuna see on Eestis uudne ja protsess võib venima jääda, ei saa me lubada, et alustame mitmekomponendilise hinnaga soojusenergia müüki juba sügisel.“