Raa­si­ku kaa­lub ter­vi­se­keskuste re­no­vee­ri­mi­se pro­jek­tist väl­ja as­tu­da

1757
Raasiku tervisekeskuse katus laseb läbi, remonti vajaks ka fassaad.

Et Raa­si­ku ter­vi­se­kes­ku­se ka­tu­se re­no­vee­ri­mi­seks saada ELi fon­dist 14 000 eu­rot, tu­leb an­da osa hoo­ne ka­su­tu­sõi­gu­sest Ani­ja val­la­le.

Alates möödunud aas­tast on Anija vallavalitsus ette valmistanud taotlust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks, et renoveerida 2018. aasta lõpuks Kehra esmatasandi tervisekeskus ja selle filiaal Raasikul. Kehra tervisekeskus on vabariigi valitsuse kinnitatud esmatasandi tervisekeskuste in­vesteeringute kavas, põhitaotlus tuleb esitada hiljemalt 8. märtsiks. Projekti eeldatav maksumus on 705 210 eurot, toetust saab kuni 75 protsenti ehk kuni 429 035 eurot.
Esmatasandi tervise­kes­kuses peavad arsti­abi­teenust osutama vähe­malt kolm nimistuga perearsti kokku vähemalt 4500 inimesele. Lisaks Kehra tervisekeskuse kordategemisele plaanitakse projekti raames panna uus katus ka Raasiku tervisekeskusele, mis on edaspidi Kehra tervisekeskuse filiaal. Kuid hiljuti selgus — toetust saaks vaid tingimusel, kui Anija vallal on 20 aastaks kasutusõigus hoone osale, kus töötavad perearstid. Raasiku vallavalitsus kasutusõiguse andmist ei toeta, otsuse langetab vallavolikogu jaanuari istungil.
Tervisekeskuste renovee­rimise teemat arutati möödunud nädalal Raasiku vallavolikogu istungil. Kohal oli Anija abivallavanem Marge Raja, kes lausus, et oluline on saada õiget infot õigel ajal: „Anija ei taha Raasikult ühtegi hoonet endale võtta, meilegi oli kasutusõigus üllatus, oleme pandud sundseisu. Oleme valmis jaanuari alguses projekteerimise hanke välja kuulutama. Kõik dokumendid on koos ning valmis välja saatmiseks, ootame Raasiku otsust.“
Raasiku Konsumi kõrval tervisekeskuse hoones on lisaks perearstile kuuluvatele ruumidele juuksur, apteek, sotsiaalkabinetid. Perearstikeskuse kasutuses on 41 protsenti hoonest, sellele tuleks vormistada Anija valla kasutusõigus. Raasiku tervisekeskus renoveeriti 2001. aastal, kuid katus laseb läbi, on probleeme ventilatsiooniga.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et toetus ei tasu ära maja kasutusõiguse tükeldamist: „Maja jaotamise ja haldamise toimingud pole väärt 14 000 eurot, kuna katuse vahetamine läheb maksma 50 000 eurot ja ise peame lisama veel 36 000 eurot. Soovitan volikogul projektist välja astuda ning teha katus ise korda. Oleme 2017. aasta eelarvesse arvestanud katuse remondiks 17 000 eurot. Astro Ehituselt on võetud katuse vahetuseks hinnapakkumine.“
Ta lisas, et ilmselt tuleb vahetada kogu katus, sest soojapidavus on kehv: „Katust on sageli lapitud, kuid ikka sajab kusagilt läbi. Suur probleem on, et katusel pole kallet.“
Andre Sepp uuris, kas ühisprojekti ei saaks lisada ka hoone fassaadi renoveerimist: „Seintes on augud sees ning koos katusega võiks ka need korda teha. Saame ühe olulise hoone Raasikul korda.“
Vallavanem vastas, et katus on valla arengukavas, fassaad mitte. Anija abivallavanem Marge Raja lisas, et töid ei saa enam projekti juurde lülitada: „Valitsus on kinnitanud investeeringute kava, kus projekt on sellisena, et Raasikul ainult katus, kuna see on kõige kriitilisem.“
Aare Ets soovitas projektiga edasi minna: „Mina ei kardaks koostööd Anija vallaga. Ei näe probleemi, kui kaasomanikke tuleks juurde.”
Ka Andre Sepp pooldas ühistaotlusega jätkamist: „On kindlustatud, et terviseteenus jääb Raasikule alles, kui seome selle Anija vallaga, võidame ka rahaliselt, ka juriidilisi probleeme mulle ei paista.“
Volikogu esimees Ants Kivimäe toetas projektist välja astumist: „Arvan, 14 000 eurot pole väärt, et hoonet ära anda. Usun, et saame ise hakkama.“
Kuigi Marge Raja soov oli saada Raasiku otsus võimalikult ruttu, märkis Ants Kivimäe, et enne 10. jaanuari, kui on volikogu järgmine istung, otsust anda ei saa: „Kasutusõiguse andmise teema on värske ning vajab põhjalikumat analüüsi.“
Ka Tiina Rühka lausus, et teema peaks minema komisjonidesse: „See on oluline asi ja peame aru saama, millega tegeleme, teema on läbi arutama. Istungil peaks langetama ainult otsuseid.“
Kui Raasiku vald otsustab ühisprojektist välja astuda, tuleks Marge Raja sõnul sõlmida siiski kahe valla vahel hea tahte koostööleping, et Raasikul jät­kub vähemalt 20 aastat perearstiteenuse pakkumine, mis ei pea olema samas hoones. Kui Raasiku nõustub kasutusõiguse andmisega, jääb ta hoone omanikuks, kellel tuleb tasuda ülejäänud remondikulud. Kasutusõigusega ei võta Anija vald enda kanda ühtegi halduskulu.
Kehra filiaaliks olemine tähendab Raasikule, et kohapeal on küll perearstiteenus, kuid eriarsti, näiteks füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtule minnakse Kehrasse.
Vallavanem kinnitas, et terviseteenus jääb Raasikule igal juhul: „Ka katus tehakse korda ja ehk isegi kiiremini, kui kõnealuses projektis.”

Kehra tervisekeskus renoveeritakse igal juhul

Tervisekeskuste renoveerimist arutati eelmisel nädalal ka Anija vallavolikogu istungil. Vallavalitsus oli volikogule esitanud eelnõu garanteerida Kehra esmatasandi tervisekeskuse 25 protsendi suuruse omafinantseeringu tasumist. Urmo Sitsi küsimusele Raasiku valla garantii kohta vastas abivallavanem Marge Raja, et vastus lubati anda 10. jaanuaril.

Kehra tervisekeskuse majast osa ehitatakse kaasaegseks perearstikeskuseks.
Kehra tervisekeskuse majast osa ehitatakse kaasaegseks perearstikeskuseks.

„Kuna meil on aega dokumente kokku panna 8. märtsini, siis me väga ajahädas ei ole,“ sõnas ta.
Kui Raasiku vallavolikogu otsustab projektis osalemisest loobuda, ei jää Kehra tervisekeskuse renoveerimine Marge Raja kinnitusel katki, projekti saab ellu viia ka ilma Raasiku tervisekeskust remontimata.
„Loodame Raasiku volikogu mõistvale suhtumisele, kuna see projekt on ka Raasiku valla inimeste huvides,“ märkis volikogu esimees Jaanus Kalev.
Anija volikogu otsustas tagada Kehra tervisekeskuse renoveerimise omaosaluse vähemalt 25 protsenti ehk 280 127 eurot abikõlblike kulude maksumusest. Mitteabikõlblikud kulude tasutakse vallaeelarvest, ka kulud projekti võimaliku kallinemise korral.