Käib 2017. aasta eelarve menetlemine, volikogu hääletas muudatusettepanekuid.
Möödunud nädalal oli Raasiku vallavolikogus käesoleva aasta eelarve 2. lugemine. Vallavanem tutvustas kahe lugemise vahel tehtud muudatusettepanekuid.
Vallavalitsuse ettepanekul on arutlusel Aruküla põhikooli mooduljuurdeehituse mahumuutus ning sellest lähtuvalt vajadus suurendada investeeringu maksumust 250 000 euro võrra või leida alternatiivseid lahendusi kuni 3. korruse väljaehitamiseni. Eelarves on arvestatud 3 klassiruumi rajamisega, vaja on aga laiendada ka sööklat. Projektimaht seega kahekordistub, lisanduvad vundamendi ehituse ja ehitusjärelevalve kulu.
Teine ettepanek on arvestada eelarvesse 25 000 eurot valla üldplaneeringu koostamiseks, mille tegemine on haldusreformi tõttu edasi lükkunud. Vallavalitsus lisas tänavusse eelarvesse ka 20 000 eurot Raasiku kooli teise etapi, võimla ehitamise tööprojekti koostamiseks ja projektiekspertiisi kulude katteks.
Eelarve muudatusettepanekuid saavad teha ka volikoguliikmed, tähtajaks laekus Andre Sepalt 4 ettepanekut.
Ta soovis, et Aruküla lasteaia saali, eelkõige põranda remondiks võiks lisada eelarvesse 10 000 eurot, kuna lasteaed töötab täisvõimsusel, põrand vajaks aga hädasti puhastamist ja lihvimist.
Vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, et põrand vajab vahetamist, mitte iluravi: „Põranda remondi tegelik maksumus on umbes 13 000 eurot, lasteaia arengukava kohaselt on 2017. aasta eelarvesse planeeritud saaliremont. Selleks on plaanitud lisaeelarvega kulutada põranda vahetamiseks ja seinte remondiks 21 000 eurot.”
Andre Sepp võttis oma ettepaneku tagasi.
Teine ettepanek oli lisada eelarvesse 20 000 eurot kõnnitee rajamiseks: „Kõnnitee võiks olla Aruküla kooli bussipeatusest Pärnamäe lõppu Jaama tänava risti. See on alevikus üks ohtlikumaid kohti.”
Vallavanem vastas, et on imestanud, miks nii ohtlikku kohta pole ammu korda tehtud: „Kõnnitee rajamisega on 2017. aasta eelarves juba arvestatud. Projekteerimistööd toimuvad alates möödunud aasta sügisest ning töö on kirjeldatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastataval real.”
Andre Sepp võttis ettepaneku tagasi, põhjendades, et eelarvest polnud infot võimalik kohe välja lugeda.
Kolmandaks pakkus ta, et eelarvesse võiks lisada 9000 eurot Arukülas Tallinna maantee alguse, mõisa-allee valgustamiseks: „See on väga ohtlik, kuhu kõnniteed planeeritakse juba pikalt, aga seniks on vaja olukord lahendada valgustuspostidega, et tagada esmane turvalisus.”
Vallavanem Raivo Uukkivi vastas, et ettepanekut toetada ei saa: „Tuleb panustada plaanipärasele tegevusele ja maksumaksja raha tõhusale ja säästlikule kasutamisele. Plaanis on lõpetada 2017. aastal kergliiklustee teine etapp ja seejärel alustada kolmanda, kõnealuse lõigu etapiga.”
Ta lisas, et olemasoleva projekti kohaselt on lõigule ette nähtud 18 valgustuspunkti, ühe hind on orienteeruvalt 1800 eurot, seega kokku 32 000: „Pole mõtet raisata poolikule, veel vähem ajutisele lahendusele, vaid teha plaanipäraselt ning rajada valgustus koos kergliiklusteega.”
Olavi Liivandi märkis, et kindlasti tuleb teha kiiresti ka kõnnitee, mitte lükata projekti edasi.
Ka Ivar Vilberg ja Olev Sinijärv laususid, et kergliiklustee projektiga tuleks edasi minna kiiremas korras.
Talvi Aruaas sõnas, et valgustamata ja kergliiklusteeta allee on väga ebaturvaline, Tõnu Suurkuusk lisas, et mitmed inimesed on sattunud teel liigeldes haiglasse.
Helle Vaga ütles, et tal pole midagi allee valgustamise vastu: „Raasikule ootame valgustust kirikust surnuaiani juba kakskümmend aastat. Ohupiiril kohti on väga palju.”
Jako Reinaste lausus, et tal on plaanis kaardistada kõik riskikohad: „Paljudes külades pole ühtegi lampi, olukorrast ülevaate tegemine oleks asjakohane, siis suudame valida, mis on prioriteedid.”
Vallavanem sõnas, et kõnnitee on planeeritud maanteeameti maale ning tee rajamine eeldab kastanite maha võtmist: „Spetsialistid kinnitasid, et kastanid on vigased, neil on sees niiöelda vähk, mis küll ei tapa, aga lehed lähevad pruuniks juba keset suve. Väidetavalt sellest ka ei parane. Eelkõige seisab kergliiklustee rajamine tema sõnul aga rahapuuduse taga.#
Volikogu hääletas allee valgustamiseks 9000 euro lisamist, 7 poolt-, 7 vastu- ja ühe erapooletu häälega ei leidnud ettepanek toetust.
Palgad peavad tõusma
Andre Sepa neljas ettepanek oli suurendada vallaeelarvest palka saavate töötajate töötasusid lisaks planeeritule veel 240 000 euro võrra: „Esmajärjekorras vajavad suurendamist lasteaiaõpetajate, nende abide ja tugipersonali palgad. Riiklik õpetaja miinimumpalk tõuseb 2017. aasta septembrist 1050 euroni, keskmine palk 1260 euroni.”
Meie lasteaiaõpetaja palk on 820 eurot, õpetajaabidel 510 eurot, mis on kindlasti üks maakonna väiksemaid. On omavalitsusi, kes on säilitanud kooli ja lasteaia palgamäärad, kuid ka neid, kes seda ei suuda, aga vahed ei tohiks liiga suureks käriseda.”
Vallavanem lausus, et vallavalitsus pakutud viisil palgatõusu ei toeta: „Lasteaiaõpetajate palk tõuseb 2017. aastal planeeritult 7,9 protsenti. Lisaks on palga kasvatamine praegu arutusel riigitasandil. Haridusministri info põhjal pakutakse septembriks välja metoodika ja lisarahastus, mille arvelt tõstmine võiks toimuda. Vallavalitsuse ettepanek on riigi sammud ära oodata ja otsustada siis. Kiiremat tegutsemist võimaldaks süsteemimuutus. Minnes üle ühe õpetaja ja kahe abi süsteemile, oleks võimalik kohe tõsta õpetajate ja nende abide töötasu. Paraku ei leia see toetust allasutustes ega lapsevanemate hulgas.”
Ta lisas, et tulumaksu ja rongisõidutoetuse täies mahus mittekasutamise arvelt laekuv lisatulu on eelarvesse juba suuresti sisse arvestatud ning katet ettepaneku toetamiseks pole: „Loomulikult on vaja palka tõsta, kuid sellisel kiirel viisil seda teha ei saa.”
Ivar Vilberg lausus, et tuleks ära oodata, milline on riigi rahastus, Raasiku valla tulumaksu laekumine ning mitte teha kiireid otsuseid, kuna palka hiljem langetada enam ei saa: „Samas on meil vaja ehitada Raasiku spordihoone, Aruküla staadion, ühisveevärk- ja kanalisatsioon.”
Andre Sepp soovis, et vallavalitsus arvutaks, kas ja kui palju ja kellele oleks võimalik palgatõusu pakkuda ning käiks protsendi välja volikogu järgmisel istungil.
Volikogu jätkab eelarve lugemist 14. veebruaril.