Psüh­ho­loog VIR­VE LIIS RO­SEN­BERG: „Ke­ha kõr­val tu­leb ra­vi­da ka hin­ge.“

„Meil kõi­gil tu­leb elus et­te pe­rioo­de, kus mu­red löö­vad üle pea kok­ku. Siis saab abi psüh­ho­te­raa­piast,“ üt­leb Keh­ras psüh­ho­te­raa­pia­-
ka­bi­ne­ti ava­nud VIR­VE LIIS RO­SEN­BERG.

Vir­ve Liis Ro­sen­berg on lõ­pe­ta­nud Tar­tu Üli­koo­li psüh­ho­loo­gi­na, kuid töö­tas aas­taid tu­run­dus­vald­kon­nas. Prae­gu õpib Ho­lis­ti­ka Ins­ti­tuu­dis ho­lis­ti­li­se reg­res­sioo­ni te­ra­peu­diks.

„Läk­sin Ani­ja val­la­va­lit­sus­se soo­vi­ga ava­da Keh­ras psüh­ho­te­raa­pia­ka­bi­net ning abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja võt­tis idee vä­ga soo­jalt vas­tu. Val­la­va­lit­su­sel on plaan luua täien­da­vaid ra­vi­või­ma­lu­si, ava­da pä­rast Keh­ra ter­vi­se­kes­ku­se re­mon­ti seal ka te­raa­pia­kes­kus.“

No­vemb­rist on psüh­ho­loo­gil ja psüh­ho­te­ra­peu­dil Vir­ve Liis Ro­sen­ber­gil Keh­ra ter­vi­se­kes­ku­se tei­sel kor­ru­sel töö­ruum, kus võ­tab eel­re­gist­ree­ri­mi­se­ga vas­tu kõi­ki soo­vi­jaid – oo­da­tud on Ani­ja val­la, Raa­si­ku, Aru­kü­la, Kuu­sa­lu, Ko­se ja ka kau­ge­ma­te piir­kon­da­de ela­ni­kud. Ta on eraet­te­võt­ja ning tee­nus on ta­su­li­ne.

Psüh­ho­te­ra­peut po­le hul­luarst
Vir­ve Liis Ro­sen­berg nen­dib, et suu­rem osa ini­me­si ei tee va­het psüh­ho­loo­gil, psüh­ho­te­ra­peu­dil ja psüh­hiaat­ril ning pa­ha­tih­ti ar­va­tak­se, et ühed hul­luars­tid kõik. See­tõt­tu ei jul­ge­ta prob­lee­mi­de kor­ral kel­le­gi poo­le pöör­du­da kar­tu­ses, et saad ko­gu eluks „mär­gi“ kül­ge.

„Need hir­mud on pä­rit roh­kem kui sa­ja aas­ta ta­gu­sest ajast, kui elu­ras­kus­te tõt­tu vaim­se ta­sa­kaa­lu kao­ta­nud ini­me­sed eral­da­ti ühis­kon­nast ja su­le­ti hul­lu­maj­ja,“ sõ­nab ta ning li­sab, et ini­mes­te vaim­seid sei­sun­deid diag­noo­sib ja ra­vi­meid mää­rab arst – psüh­hiaa­ter: „Reeg­li­na pöör­du­tak­se­gi psüh­hiaat­ri poo­le, kui on ras­ke psüü­hi­li­ne sei­sund, mis va­jab ra­vi­mist. Sel­li­sed ra­vi­mid on võr­rel­da­vad va­lu­vai­gis­ti­te­ga, mis ai­ta­vad ras­ke aja üle ela­da. Ena­mas­ti on li­saks va­ja ka psüh­ho­te­raa­piat.“

Nii psüh­ho­loog kui psüh­ho­te­ra­peut te­ge­le­vad põ­hi­li­selt vaim­selt ter­ve­te ini­mes­te­ga. Nad ei ole ars­tid, vaid nõus­ta­jad ja ter­ven­da­jad, kes toe­ta­vad, abis­ta­vad ja jul­gus­ta­vad ma­sen­du­nud, krii­sis, st­res­sis ja se­ga­du­ses ini­me­si: „Psüh­ho­te­ra­peut ai­tab, kui on va­ja muu­ta mõt­le­mist, töö­ta­da lä­bi hin­ge­li­si trau­ma­sid, kor­ras­ta­da ja ter­ven­da­da mõt­te­must­reid ning elu uues­ti üles ehi­ta­da. Ega il­maas­ja­ta öel­da, et me mõt­le­me en­nast hai­geks. Psüh­ho­te­raa­pia on na­gu ra­vi­võim­le­mi­ne, mis ai­tab pä­rast vi­gas­tust taas­tu­da ja ta­va­pä­ra­se elu juur­de ta­ga­si pöör­du­da.“

Põ­hi­mu­red, mil­le pu­hul saab psüh­ho­te­ra­peut ai­da­ta, on äre­vus, st­ress, dep­res­sioon, suh­tep­rob­lee­mid, une­häi­red, ener­gia­puu­dus, söö­mi­se- ja kaa­lu­tee­mad, hir­mud ja foo­biad, lein, ka se­le­ta­ma­tud va­lud ja vae­vu­sed ke­has: „Mõ­ni on käi­nud eri­ne­va­te ars­ti­de juu­res, saa­nud iga­su­gu ra­vi ja võt­nud ra­vi­meid, kuid abi on vaid aju­ti­ne.“

Nii psüh­ho­loog kui psüh­ho­te­ra­peut pa­ku­vad esial­gu psüh­ho­loo­gi­list nõus­ta­mist. Psüh­ho­te­ra­peu­di „töö­riis­ta­kast“ on põh­ja­li­kum ning kui on va­ja­dus ja ini­me­ne soo­vib, järg­neb es­ma­se­le nõus­ta­mi­se­le põh­ja­lik te­raa­pia. Vir­ve Liis Ro­sen­ber­gi sõ­nul ta­suks psüh­ho­te­ra­peu­di poo­le pöör­du­da eel­kõi­ge neil, kel­le­le arst on esi­mest kor­da väl­ja kir­ju­ta­nud kas une­ro­hu, ra­hus­ti või an­ti­dep­res­san­did.

„Ees­ti ini­me­ne hak­kab abi ot­si­ma ena­mas­ti al­les vii­ma­ses hä­das, kui­gi igaü­hel võiks ol­la niiöel­da pi­hii­sa, kel­le­le usal­da­da oma mu­re­sid ja kes os­kaks pro­fes­sio­naal­selt nõu an­da. Eri­ti, kui mu­red on sel­li­sed, mi­da pe­re­liik­me­te­le rää­ki­da ei saa või ei ta­ha,“ lau­sub ta.

Ees­ti kut­ses­tan­dar­di­te jär­gi täiend­me­dit­sii­ni vald­kon­da kuu­luv ho­lis­ti­li­ne psüh­ho­te­raa­pia ai­tab elus pa­re­mi­ni toi­me tul­la: „Peaae­gu kõi­gil tu­leb elus et­te vä­ga ras­keid pe­rioo­de. See, kui­das nen­de­ga hak­ka­me saa­me, ole­neb vä­ga pal­ju sel­lest, kui­das ini­me­ne mõt­leb, mil­li­ne oli ta lap­se­põlv – kui­das te­da niiöel­da prog­ram­mee­ri­sid va­ne­mad, õpe­ta­jad ja ühis­kond.“

Hin­ge­rän­na­ku kau­du iseen­da­ni
Maail­mas on um­bes 500 psüh­ho­te­raa­pia suun­da. Ho­lis­ti­li­ne reg­res­sioo­ni­te­raa­pia te­ge­leb ini­me­se­ga ter­vik­li­kult, nii hin­ge kui ke­ha­ga ning koos­neb ena­mas­ti nel­jast 3 tun­ni pik­ku­sest ra­vi­sean­sist. Sean­si ajal on ini­me­ne pi­ka­li ning te­ra­peut viib ta sõ­na­li­se si­sen­du­se­ga lõd­ves­ta­des sü­ga­vas­se une­tao­lis­se sei­sun­dis­se. Kui suu­na­ta ta vi­sua­li­see­ri­ma, saab hin­ge­rän­na­ku kau­du uu­ri­da ini­me­se prob­lee­mi põh­ju­seid: „Reg­res­sioo­ni­te­raa­pia põ­hi­mõ­te on – kui ela­me uues­ti üle olu­kor­ra, mis te­ki­tas meil hin­ge­li­se trau­ma ja tun­ne­me uues­ti sel­le­ga seo­tud tun­deid, siis al­la­su­ru­tud hin­ge­va­lu val­lan­da­mi­se kau­du toi­mub­ki pa­ra­ne­mi­ne.“

Kuid psüh­ho­te­raa­pia ei ole ai­nult trau­ma­de ja va­lu­sa­te as­ja­de­ga te­ge­le­mi­ne, vaid sel­le kau­du võib saa­da ka uu­si ideid: „Te­raa­pia käi­gus toi­mu­vad hin­ge­rän­na­kud või­vad ol­la ka ilu­sad, sel­li­sed, kus ini­me­ne koh­tub oma loo­min­gu­li­se poo­le­ga, avas­tab tun­de­maail­ma ja saab kon­tak­ti iseen­da­ga.“

Vir­ve Liis Ro­sen­berg li­sab, et ho­lis­ti­list reg­res­sioo­ni­te­raa­piat loe­tak­se vä­ga kii­reks ja tõ­hu­saks, li­gi 50 prot­sen­dil juh­tu­dest saab ini­me­ne oma prob­lee­mi­de­le täie­li­ku la­hen­du­se, veel 30 prot­sen­dil on pa­ra­ne­mi­ne mär­ga­tav.

„Te­raa­pia muu­dab ini­me­se mõt­te­vii­si, vaa­det elu­le ning an­nab head eel­du­sed, et hil­jem lä­heb tal elus pa­re­mi­ni,“ mär­gib ta.
Psüh­ho­te­ra­peut soo­vib ha­ka­ta te­ge­ma koos­tööd Ani­ja, Raa­si­ku, Kuu­sa­lu ja Ko­se val­la­va­lit­su­se­ga, et abi­va­ja­jad jõuak­sid te­ma juur­de.