
„Meil kõigil tuleb elus ette perioode, kus mured löövad üle pea kokku. Siis saab abi psühhoteraapiast,“ ütleb Kehras psühhoteraapia-
kabineti avanud VIRVE LIIS ROSENBERG.
Virve Liis Rosenberg on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina, kuid töötas aastaid turundusvaldkonnas. Praegu õpib Holistika Instituudis holistilise regressiooni terapeudiks.
„Läksin Anija vallavalitsusse sooviga avada Kehras psühhoteraapiakabinet ning abivallavanem Marge Raja võttis idee väga soojalt vastu. Vallavalitsusel on plaan luua täiendavaid ravivõimalusi, avada pärast Kehra tervisekeskuse remonti seal ka teraapiakeskus.“
Novembrist on psühholoogil ja psühhoterapeudil Virve Liis Rosenbergil Kehra tervisekeskuse teisel korrusel tööruum, kus võtab eelregistreerimisega vastu kõiki soovijaid – oodatud on Anija valla, Raasiku, Aruküla, Kuusalu, Kose ja ka kaugemate piirkondade elanikud. Ta on eraettevõtja ning teenus on tasuline.
Psühhoterapeut pole hulluarst
Virve Liis Rosenberg nendib, et suurem osa inimesi ei tee vahet psühholoogil, psühhoterapeudil ja psühhiaatril ning pahatihti arvatakse, et ühed hulluarstid kõik. Seetõttu ei julgeta probleemide korral kellegi poole pöörduda kartuses, et saad kogu eluks „märgi“ külge.
„Need hirmud on pärit rohkem kui saja aasta tagusest ajast, kui eluraskuste tõttu vaimse tasakaalu kaotanud inimesed eraldati ühiskonnast ja suleti hullumajja,“ sõnab ta ning lisab, et inimeste vaimseid seisundeid diagnoosib ja ravimeid määrab arst – psühhiaater: „Reeglina pöördutaksegi psühhiaatri poole, kui on raske psüühiline seisund, mis vajab ravimist. Sellised ravimid on võrreldavad valuvaigistitega, mis aitavad raske aja üle elada. Enamasti on lisaks vaja ka psühhoteraapiat.“
Nii psühholoog kui psühhoterapeut tegelevad põhiliselt vaimselt tervete inimestega. Nad ei ole arstid, vaid nõustajad ja tervendajad, kes toetavad, abistavad ja julgustavad masendunud, kriisis, stressis ja segaduses inimesi: „Psühhoterapeut aitab, kui on vaja muuta mõtlemist, töötada läbi hingelisi traumasid, korrastada ja tervendada mõttemustreid ning elu uuesti üles ehitada. Ega ilmaasjata öelda, et me mõtleme ennast haigeks. Psühhoteraapia on nagu ravivõimlemine, mis aitab pärast vigastust taastuda ja tavapärase elu juurde tagasi pöörduda.“
Põhimured, mille puhul saab psühhoterapeut aidata, on ärevus, stress, depressioon, suhteprobleemid, unehäired, energiapuudus, söömise- ja kaaluteemad, hirmud ja foobiad, lein, ka seletamatud valud ja vaevused kehas: „Mõni on käinud erinevate arstide juures, saanud igasugu ravi ja võtnud ravimeid, kuid abi on vaid ajutine.“
Nii psühholoog kui psühhoterapeut pakuvad esialgu psühholoogilist nõustamist. Psühhoterapeudi „tööriistakast“ on põhjalikum ning kui on vajadus ja inimene soovib, järgneb esmasele nõustamisele põhjalik teraapia. Virve Liis Rosenbergi sõnul tasuks psühhoterapeudi poole pöörduda eelkõige neil, kellele arst on esimest korda välja kirjutanud kas unerohu, rahusti või antidepressandid.
„Eesti inimene hakkab abi otsima enamasti alles viimases hädas, kuigi igaühel võiks olla niiöelda pihiisa, kellele usaldada oma muresid ja kes oskaks professionaalselt nõu anda. Eriti, kui mured on sellised, mida pereliikmetele rääkida ei saa või ei taha,“ lausub ta.
Eesti kutsestandardite järgi täiendmeditsiini valdkonda kuuluv holistiline psühhoteraapia aitab elus paremini toime tulla: „Peaaegu kõigil tuleb elus ette väga raskeid perioode. See, kuidas nendega hakkame saame, oleneb väga palju sellest, kuidas inimene mõtleb, milline oli ta lapsepõlv – kuidas teda niiöelda programmeerisid vanemad, õpetajad ja ühiskond.“
Hingerännaku kaudu iseendani
Maailmas on umbes 500 psühhoteraapia suunda. Holistiline regressiooniteraapia tegeleb inimesega terviklikult, nii hinge kui kehaga ning koosneb enamasti neljast 3 tunni pikkusest raviseansist. Seansi ajal on inimene pikali ning terapeut viib ta sõnalise sisendusega lõdvestades sügavasse unetaolisse seisundisse. Kui suunata ta visualiseerima, saab hingerännaku kaudu uurida inimese probleemi põhjuseid: „Regressiooniteraapia põhimõte on – kui elame uuesti üle olukorra, mis tekitas meil hingelise trauma ja tunneme uuesti sellega seotud tundeid, siis allasurutud hingevalu vallandamise kaudu toimubki paranemine.“
Kuid psühhoteraapia ei ole ainult traumade ja valusate asjadega tegelemine, vaid selle kaudu võib saada ka uusi ideid: „Teraapia käigus toimuvad hingerännakud võivad olla ka ilusad, sellised, kus inimene kohtub oma loomingulise poolega, avastab tundemaailma ja saab kontakti iseendaga.“
Virve Liis Rosenberg lisab, et holistilist regressiooniteraapiat loetakse väga kiireks ja tõhusaks, ligi 50 protsendil juhtudest saab inimene oma probleemidele täieliku lahenduse, veel 30 protsendil on paranemine märgatav.
„Teraapia muudab inimese mõtteviisi, vaadet elule ning annab head eeldused, et hiljem läheb tal elus paremini,“ märgib ta.
Psühhoterapeut soovib hakata tegema koostööd Anija, Raasiku, Kuusalu ja Kose vallavalitsusega, et abivajajad jõuaksid tema juurde.