Harjumaa visiidil külastas president Kehra tehast ja Kuusalu päästekomandot.
Harjumaa ringsõidu esimesel päeval külastas president peamiselt Ida-Harjumaa ettevõtteid-asutusi, teisel päeval käis Lääne-Harjumaal. Neljapäeva, 16. detsembri ennelõunal külastas Kersti Kaljulaid Kehra tehast, pärastlõunal kohtus Kuusalu vabatahtlike päästjatega.
Kehras tutvus tootmisega
Kell 11.40 Kehra tehasesse jõudnud presidenti tervitasid Tolaram Groupi Eesti juht Sonny Aswani, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimees Bashyam Krishnan, tehase juhtkonna teised liikmed ning Anija vallavanem Arvi Karotam.
Esimese pooltunni veetis Kersti Kaljulaid Horizoni kontorihoones, kus Sonny Aswani ja Bashyam Krishnan tutvustasid talle Horizoni arengut ja tootmist. Nad rääkisid, et viimastel aastatel on tehtud suuri investeeringuid, mis on aidanud tõsta tootmise efektiivsust, kaks aastat tagasi anti käiku uus lubjapõletusahi ja laastuliin. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil finantseeritud lubjapõletusahi võimaldab taaskasutada üle 90 protsendi tootmises kasutatavast lubjast, laastuliini uus tehnoloogia parandas puidulaastu kvaliteeti ning paranes ka toodetava paberi kvaliteet.
Horizoni esindajad näitasid Kersti Kaljulaidile tootmisprotsessi tselluloosi valmistamisest kuni jõupaberi tootmiseni. President külastas ka Horizoni tütarettevõtet, pehme paberi tootjat Horizon Tissue.
Poolteist tundi Kehras viibinud Kersti Kaljulaid ütles Sõnumitoojale, et pole Kehras ja tehases esimest korda – käis 1980ndatel kooliekskursioonil, kuigi ei mäleta suurt midagi.
„Nüüd nägin siin väga klassikalist tootmist – tselluloos, paber ja selle väärindamine, mis on kasulikum lõpptarbijale, aga kindlasti ka omanikule. Mul on hea meel, et ei näinud hääbuvat, vaid arenevat tootmist,“ sõnas ta.
Vallavanem Arvi Karotam kutsus presidendi uuesti külla ning lubas ta viia ilusatele külaplatsidele, näidata külakogukondade tegevust.
Kuusalus küsis vabatahtlike tegevuse kohta
Kuusallu jõudis president veidi enne kella 15. Teda ootasid Kuusalu Vabatahtlike Seltsi päästjad eesotsas juhatuse liikme Mait Kröönströmiga, vallavanem Urmas Kirtsi, Eesti Päästeliidu juht Rait Killandi ja kohalike päästjate mõned abilised.
Mait Kröönström kõneles kõrget külalist oodates, et uuris, miks Kersti Kaljulaid külla tuleb ning sai teada, et president soovis kohtuda vabatahtlike päästjatega.
Kuusalu päästjad on valla abiga rajanud päästekomando ruumid tehase endisesse katlamajja. Kui president koos eskordiga saabus, juhatati ta läbi garaaži päästekomando puhketuppa. Mait Kröönström tutvustas seltsi ajalugu. Asutamiskoosolek toimus ligi viis aastat tagasi, 28. jaanuaril 2012. Kiius oli riiklik päästekomando, mis likvideeriti, tekkis tühimik, see oli vaja täita. Koosolekule kogunesid 15 huvilist, hakati käima koolitustel, sõlmiti leping päästeametiga.
Kokku on komandos 25 meest, neist 8 on saanud päästeauto juhi tunnistuse. Kui kuni 10 minutiga suudetakse väljakutse korral reageerima saada autojuht ja veel kaks meest, antakse päästeametile teada ja nende valvesolekuga arvestatakse. Aastas ollakse valves 75-80 protsenti päevadest. Eelmisel aastal oli üle 40 väljasõidu, tänavu üle 50. Nüüd kutsutakse Kuusalu vabatahtlikke ka liiklusavariide korral appi.
President uuris, kuidas seltsi rahastatakse. Mait Kröönström ütles, et suur toetaja on Kuusalu vald. Teenitakse ka ise alates filmivõtete turvamisest kuni koolitusteni ettevõtetes ning osalemiseni laatadel ja muudel rahvaüritustel. Töötasu välja ei võeta, see on ühine panus seltsi heaks. Toetust on saadud ka KÜSKist.
Presidendi küsimusele, kas selline vabatahtlik mudel tundub elujõuline, vastas ta, et niikaua, kuni riik ei hakka plaanimajandusega segama, on küll. Kuid juba on ohu märke.
„Päris elujõuliseks saab siis, kui noored on ka seltsis. Oluline osa on laste koolituses, osad jäävadki vabatahtlikega seotuks. Näiteks Luksemburgis ongi päästjad vabatahtlikud, riik toetab,“ märkis Kersti Kaljulaid.
Päästeliidu juht Rait Killandi, kes juhib Kaberneeme vabatahtlikke päästjaid, teatas, et Eestis on kokku 114 vabatahtlikku komandot, kes on päästeametiga lepinguliselt seotud. Kuusalu komando on tema sõnul hea näide Eesti keskmisest vabatahtlikust komandost. Ja ka sellest, kuidas meeskond on selle nullist üles ehitanud. Piirkond on oluliselt turvatum, kui oli 5 aastat tagasi.
„Kokku tuleks leppida, et vabatahtlikud ja kutselised päästjad oleksid võrdsed, ja mitte ainult füüsilise ettevalmistuse, aga ka tehnika ja muu poolest. Me ei soovi, et kutseliste komandode arvu piirataks, aga kui nii juhtub, teeme ära nende töö.“
President kiitis, et oli huvitav, kohtumine meeldis. Mait Kröönström kinkis riigipeale suitsuanduri, Kersti Kaljulaid lubas selle üles panna oma kabinetti.
