Keh­ra ait-kui­va­tis oli es­ma­kord­selt jõu­lu­maa

1758
Keh­ra jõu­lu­maa põ­hi­te­gi­jad olid pä­ka­pi­kud Vil­le ja Pil­le – MA­RET KI­VIS­TU ja IN­GA KOIT­LA.

Viiel päe­val pa­ku­ti kü­las­ta­jai­le poo­le­teist­tun­nist prog­ram­mi – sai män­gi­da, meis­ter­da­da, vaa­da­ta teat­rit.

Nel­jal päe­val võõ­rus­ta­ti jõu­lu­maaks ehi­tud Keh­ra va­nas ait-kui­va­tis las­teaia­rüh­mi Keh­rast ja Peet­ri kü­last ning jõu­lu­maad kü­las­tas ka üks koo­lik­lass, pü­ha­päe­val oli see ava­tud pe­re­de­le.

Pä­ka­pi­kud Vil­le ehk Ma­ret Ki­vis­tu ja Pil­le ehk In­ga Koit­la vii­sid jõu­lu­maa­le tul­nud las­te­ga lä­bi män­ge ja tant­si­sid ning te­gid koos nen­de­ga nä­pu­tööd – meis­ter­da­sid kuu­seeh­teid. See­jä­rel tu­lid tu­rult ko­ju ehk jõu­lu­maa­le pen­sio­nä­ri­dest pä­ka­pi­kud Vin­ta ja Vän­ta – Kel­ly Kruus­mann ja Ju­li­ka Hän­ni – ning esi­ta­sid um­bes poo­le­tun­ni­se eten­du­se „Pä­ka­pik­ku­de me­muaa­rid“. See on lu­gu pen­sio­när-pä­ka­pik­ku­de elust, kus mee­nu­ta­tak­se oma noo­ru­sae­gu. Lõ­pe­tu­seks pa­ku­ti jõu­lu­maa kü­las­ta­jai­le teed ning Neio juus­tuk­ring­lit ja pi­par­koo­ke. Imet­le­da sai ka val­get jän­kut Raf­fael­lot, kel­le tõi las­te rõõ­mus­ta­mi­seks nä­da­laks jõu­lu­maa­le ela­ma te­ma oma­nik Mi­kael Par­man. Vii­ma­sel päe­val, kui jõu­lu­maa­le olid lap­sed oo­da­tud pe­re­de­ga, oli ava­tud ka koh­vik ning ko­hal noor fo­tog­raaf Jür­gen Vai­no­la.

Viie päe­va jook­sul käis Keh­ra jõu­luai­das um­bes paar­sa­da ini­mest, pea­le las­te ka nen­de va­ne­mad, ku­na mõ­ned rüh­mad pi­da­sid seal sa­mal ajal ka oma jõu­lu­pi­du. Sel­leks pu­huks kut­su­ti ko­ha­le jõu­lu­va­na ehk Mar­git Aas­maa.

Rek­laa­mi ei teh­tud
Jõu­lu­maa eest­ve­da­ja oli In­ga Koit­la, kes oli üks pea­kor­ral­da­ja ka eel­mi­sel aas­tal Ani­ja mõi­sa jõu­lu­maal. Ku­na tal oli veel mee­les vä­si­mus mul­lu li­gi nä­dal ae­ga kest­nud jõu­lut­ral­list, mil iga päev tu­li lä­bi viia 3 prog­ram­mi kor­ra­ga 40 lap­se­le, ot­sus­tas, et sel aas­tal jõu­lu­maad ei kor­ral­da.

„See oli vä­ga äge ko­ge­mus, aga võt­tis üs­na lä­bi. Tä­na­vu üt­le­sin Ani­ja mõi­sa­le ära, tund­sin, et liht­salt ei jõua. Aga sõb­ran­na Peet­rist ja ka mit­med tei­sed är­gi­ta­sid – teh­ke ik­ka. Siis hak­ka­sin siin ta­sa­pi­si rää­ki­ma, kui äk­ki ik­ka teeks,“ ju­tus­tas ta.

Ma­ret Ki­vis­tu, kes koos In­ga Koit­la­ga Keh­ra jõu­lu­maal las­te­ga män­gis ja meis­ter­das, li­sas: „See ot­sus tu­li üleöö ja jutt le­vis kui ku­lu­tu­li.“
En­ne ava­mist ehi­ti va­na ait jõu­lu­maaks – In­ga Koit­la koos ema­ga de­ko­ree­ris ühe „lu­mi­se“ nur­ga, RMK met­sast too­di kuusk, eten­du­ses män­gi­nud Kel­ly Kruus­mann ja Ju­li­ka Hän­ni ku­jun­da­sid la­va­nur­ka pä­ka­pik­ku­de ko­du, Ma­ret Ki­vis­tu tõi sõi­duau­to­ga ko­du juu­rest iga päev kuu­se juur­de kaks ko­ti­täit hei­na.

Ku­na In­ga Koit­la soo­vis, et jõu­lu­maa te­gi­jad tun­nek­sid ka ise sel­lest rõõ­mu, et see oleks nau­ding, mit­te vä­si­tav töö, ei teh­tud rek­laa­mi, tu­lid need, kes olid sel­lest suust su­hu le­vi­nud rek­laa­mi kau­du kuul­nud. Päe­vas võe­ti vas­tu ena­mas­ti kaks grup­pi.

„Võt­si­me kor­ra­ga väi­ke­sed gru­pid, ühe las­teaia­rüh­ma või klas­si, siis oli kõi­gi jaoks ae­ga,“ üt­les ta.

Nai­sed kin­ni­ta­sid, et las­te ta­ga­si­si­de oli po­si­tiiv­ne.

„Nei­le meel­dis siin kõik – ju­ba see ruum oma nur­ga­kes­te­ga, eten­dus, jä­nes. Ka emad kiit­sid ja tä­na­sid,“ rõõ­mus­tas Ma­ret Ki­vis­tu.

Eelmine artikkelPolii­ti­ka on komp­ro­mis­si­de kunst
Järgmine artikkelKolm ar­hi­tek­ti kraa­pi­sid Kiiu mõi­sa tre­pi­sei­nast väl­ja aja­loo­li­sed vär­vi­ki­hid