
Eesti Vabariigi president Alar Karis tegi möödunud nädalal ringsõidu Põhja-Eestis. Kolmapäeval, 18. oktoobril tutvus ta Maardus EKT Ecobio tehasega, Kuusalu vallas Kiius asuva Weereciga ning Loksal gümnaasiumi, õmblusfirma Rutiks ja linnajuhtidega. Edasi sõitis president Rakveresse, kus järgmisel päeval käis Töötukassa Lääne-Virumaa osakonnas ning Kundas sadamas ja tsemendimuuseumis.
Loksa kohalikus venekeelses sotsiaalmeedias postitati külaskäigust fotosid ning küsiti, miks ja mis juhtus, et president Loksale tuli.
Sõnumitooja toimetus edastas selle küsimuse presidendile ja palusime ka kommentaari ringsõidul nähtu kohta.
President vastas: „Loksal elavad meie inimesed, nagu ka Maardus, Rakveres, Kundas. Käin igal pool, kus elavad Eesti inimesed. Kohtumistel Loksa noorte, aga ka ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega soovisin kuulda, kuidas nad kõik toime tulevad praegustes keerulistes oludes ja milline on nende vaade tulevikku.“
Kiius Weerecis
Kiius peatus president Alar Karis 45 minutit elektroonika ja plastjäätmete ümbertöötlemisega tegelevas Weerecis. Ettevõte taaskasutab aastas kuni 3500 tonni elektroonikajäätmeid ja 4000 tonni plastikut.
Weereci juht Hans Talgre: „Külastuseks kavandatud aeg oli lühike, tegime presidendiga ettevõttes kiire ringkäigu. Rääkisime tulevikuplaanidest. Näiteks otsime lahendust päikesepaneelide ümbertöötlemiseks, nende klaas on kokku liimitud silikooniga, tuleb leiutada, kuidas saada klaas uuesti ringlusse.“
Hara sadamas
President lõunastas Hara sadamas. Toimetus palus ka selle kohta kommentaari. Saime vastuseks, et Hara sadamas on imehea söögikoht ning tore, et seal toimetavad ettevõtlikud ja hea kokakäega inimesed. Külaskäigu planeerimisel oli alguses soov leida lõunasöögi koht Loksa linnas, kuid kahjuks tuli vaadata kaugemale.
Hara sadama restorani juht Rauno Arulo jutustas, et presidendi kantseleist võeti nädal varem ühendust: „Oleme igapäevase tegutsemise Hara sadamas selleks hooajaks lõpetanud. Kuna restoran on pooleldi vabaõhu-toitlustuskoht, pakkusime, et saame presidenti vastu võtta kaldapealses klaasist lehtlas. Me eriürituste ja suveprojektide peakokk Kaarel Kiivit koostas menüü, saatsime tutvumiseks, suures osas sobis. Pakkusime eelroaks mozarella-tomati salatit, põhiroaks haugikotletti kartulipüree ja bisque kastmega, desserdiks toorjuustukooki. Tundus, et toit maitses, kõik söödi ära ja kiideti. Aega oli 45 minutit, sadamasse kõndima ei jõudnud minna. Rääkisin presidendile, et sadamas on muuseum, purjeklubi, söögi- ja ööbimiskohad, merepääste, kohalike kalurite hoone.“
Rauno Arulo lisas, et restorani töötajad said presidendi külaskäigust innustust ning isadepäeva eelõhtul tehakse Hara sadama lehtlas eriüritus sama menüüga.
Loksa gümnaasiumis
Loksal liideti eesti ja vene kool 2010. aastal. Kogu vene koolipere kolis siis ümber eesti koolimajja.
Loksa gümnaasiumis vestles president Alar Karis õpetajate ja õpilastega, et kuulda neilt, millised on eesti- ja venekeelsete laste koosõppimise probleemid ning võimalused.
President viibis Loksa gümnaasiumis koos saatjaskonnaga ligi tund aega. Teda ootas seal ka TV3 Uudiste võttegrupp. TV3 õhtuses uudistesaates näidati presidendi sisenemist koolimajja, mille ees võtsid teda vastu õpetaja Eve Jürgens ja 6. b klassi õpilased.

Fuajees olid riigipead tervitama tulnud õpilased ja õpetajad, kellega tehti ühispilt. President andis kooli fuajees uudistesaate jaoks lühikese intervjuu.
Alar Karisele tutvustas kooli õppejuht Valvi Joaväli, direktor Argo Aug oli puhkusel. Nädal varem oli direktor saatnud koolirahvale kirja, et kes tahavad, saavad tulla presidenti tervitama.
Pärast ühispilti kogunesid õpetajate tuppa koosõppimisest ja eestikeelsele õppele üleminekust kõnelema peale õppejuhi veel algklasside keelekümblusklasside õpetajad Margret Latt ja Anna Stužina, kahe kooli ühinemisel vene õpilastele eestikeelsete geograafiatundidega alustanud õpetaja Glaidi Aasrand, eesti ja vene õpilastele inglise keelt õpetama asunud Urve Veersoo, kooli hoolekogu juht Kaili Peetermann ning õpilasesindusest Ranel Liivamägi ja Sandra Oru.
Valvi Joaväli: „Kahe kooli liitmine ja eestikeelsele õppele üleminek pole olnud lihtne, ent nüüd võib öelda, et hakkame oma töövilju nägema. Kümnendas klassis on kõik õppeained eesti keeles. Esimene keelekümblusklass on jõudnud 4. klassi, õpitakse eesti keeles, tuleval aastal jätkatakse eestikeelse õppega viiendas klassis. Seega oleme riiklikust kavast ees, kogu riigis peavad tuleval õppeaastal alustama eesti õppekeelega kõik 1. ja 4. klassid.“
President küsis õpilasesinduse noortelt, mida nad teevad Loksal vabal ajal. Ranel Liivamägi tõdes, et sporditreeningutes saab käia ja huviringides, kuid tegevusi võiks linnas olla rohkem.
Presidendile näidati veel spordisaali, kus toimus õpetaja Aarne Idavainu juhendamisel võrkpallitreening, ning ujulat.
President Alar Karis: „Loksa erinevate keeltega koolide kokku kasvamine on olnud keeruline, aga minu pilgu järgi lõpuks edukas. Nägin häid õpetajaid, kes tahavad õpetada, ja õpilasi, kes tahavad õppida. Noortelt kuulsin, et läbi sõprussuhete ja eakaaslastega suhtlemise tuleb paremini ka keeleoskus. Juttu oli ka õpetajate nappusest, õpilaste vähenemisest, Tallinnasse kolimisest ja sellest, mis Loksa noori kodupaika tagasi tooks.“
Õmblusfirmas Rutiks
Loksa õmblusfirmas Rutiks võtsid presidenti vastu Rutt ja Igor Ignahhin. Pooletunnise visiidi jooksul tutvustati ettevõtte toodangut, president vestles töötajatega ja tehti ühine pilt, kõneldi ka kohalikust poliitikast, kirjeldas Igor Ignahhin.
„Me töötajad olid külaskäigust väga elevil. President on väga hea huumorisoonega ja vahetu suhtlemisega. Üks õmbleja andis üle oma lapselapselt presidendile saadetud joonistuse.“
Alar Karise Facebookis on kirjas, et Rutiks teeb koostööd Soome suurima taaskasutust edendava ettevõttega Globe Hope, kelle internetipoes pakutavast on suur osa valminud Loksal. Mitmesugustest materjalidest, ka värvitud hotellitekstiilidest tehakse kotte, rõivaid ja palju muud.
Loksa linnavalitsuses
Külaskäik Loksal lõppes linnavalitsuses, kus president vestles linnapea Värner Lootsmanni, volikogu esimehe Rein Heina ja abilinnapea Hilleri Treisaltiga.
President Alar Karis kommenteeris: „Kuulsin Loksa inimestelt, et neile on oluline näiteks rannaala korda tegemine ja ajaloolise bussijaama renoveerimine. Kui suuremalt unistada, võiks Loksal olla ka spaa keskus, mis Tallinnast vaid 60 kilomeetri kaugusel võiks linna tuua külastajaid ja elu hoogsamaks muuta. Ent mis peamine – kui pole inimesi, siis ei ole ka mõtteid. Seetõttu on vaja, et keegi sinna tuleks ja jääks. Üksjagu sõltub sellestki, kuidas omavalitsus kohaliku elu arengut suunab. Riigi ülesanne on pakkuda stabiilsust, ka seadusloomes, et omavalitsustes oleks vähem närvilisust ja rohkem kindlustunnet Toompea poole vaadates.“
President märkis, et Loksa on näide paigast, kus paljud kohalikud käivad Tallinnas tööl ja on end ka Tallinnasse elanikuks registreerinud, et tasuta linnatransporti kasutada. See aga kergitab uuesti küsimuse, kuidas oleks õigem korraldada üksikisiku tulumaksu jaotus nii, et omavalitsused, kus inimesed tegelikult elavad, saaks sellest tulust suurema osa.
Linnapea Värner Lootsmann tõdes Sõnumitoojale, et paaritunnine külaskäik ei andnud presidendile terviklikku pilti väikese omavalitsuse elust, üldpildi ehk siiski: „Selgitasime presidendile omavalitsuse probleeme. Kahjuks ei jõudnud külastada linna suurimat murelast – vaikelus vinduvat, aga suure potentsiaaliga laevatehast. Loodan, et presidendil on aega seda tulevikus teha ja oma mõtetega tehase arengule toeks olla.“