Põrgupõhja linnaosas uputab varasemast rohkem

1809

Põrgupõhja linnaosa keldrites ja kodude läheduses uputab sel kevadel samuti, nagu oli sügisel, kui lõppesid ÜVK töid.


Kehra Põrgupõhja linnaosa elanik HELLE HAASMA oma kodus, kus uputab.

Toimetusse helistas eelmisel kolmapäeval Põrgupõhja linnaosa elanik Helle Haasma ja rääkis, et tema kodu keldris ning selle läheduses hakkas kahel viimasel lumesulanädalal uputama. Enne ühise veevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) ehitust pole tema sõnul Põrgupõhjas selliseid uputusi olnud.

ÜVK töid tegid AS Merko Ehitus ja AS Terrat Lehtmetsa külas ja Kehra linnas 2011. aasta oktoobrist kuni 2012. septembrini. Nüüd on jäänud elanikel garantiiaega 2014. aasta septembrini, et esitada tööde tellijale ASile Velko AV avaldus, kui seoses ÜVK töödega on üleujutus.

Helle Haasma võttis telefonitsi ühendust sügisel, kui probleemid hakkasid ja kraav kinni aeti. Kirjaliku avalduse tegi ta ASile Velko AV sel kevadel, kui oli lugenud Sõnumitoojat, kus käsitleti Põrgupõhja linna­osa uputamise probleemi: „.Mu keldris on veetase praegu viisteist sentimeetrit. Keldrit ei saa kasutada sellest ajast saadik, kui kinni pandi kraav, mis on minu krundi ees. Ligi kaks-kolm nädalat ei ole ma kuiva jalaga koju pääsenud muidu, kui ainult mööda kaubaaluseid ja kiviplaate. Sügisel oli asi veelgi hullem.
Juba septembris pöördusin AS Velko AV poole. Mul soovitati panna oma maale torustik ja suunata vesi sadevee torustikku. Kuna trass asub valla maal, kümne meetri kaugusel minu krundist, peaksin taotlema vallalt luba. Miks peaksin kaevama, kui probleem pole minu tekitatud. Kui ehitajad uputused Põrgupõhjale tekitasid oma kaevetöödega, peaksid nad need ise ka lahendama.“

Ka Helle Haasmaa lähedal asuva maja omanik, kes ei soovinud lehes oma nime avalikustada, kõneles, et on samuti hädas üle­ujutusega: „Kuna eelmine sügis oli väga märg ja suvi samuti, siis eeldasin, et see oli ilmastikuoludega seotud. Ent kevadel hakkas kõik otsast peale. Praegu on minu Kehra kodus, kus ma elanud viieaastasest saadik, keldris pump, mille ostsime sügisel. See läheb automaatselt tööle, kui vesi ületab teatud taseme.“

Ta lisas, et vanasti juhtis enamuse veest ära kraav, mis ÜVK tööde käigus lükati kinni: „Saatsin sügisel kirja koos uputuspiltidega Velkosse ja vallavalitsusse.
Vastust ei tulnud, öeldi, et vaadaku ma valla kodulehekülge, küll vastus sinna ühel hetkel ilmub. Kuid ei ilmunud. Jätsin sinnapaika. Praegu ei ole mul Velko AVle etteheiteid, sest ma ise pole nendega ühendust võtnud. Kuna ei viibi kogu aeg kohapeal, siis ei tea öelda, kui märg seal praegu on.“

Põrgupõhja elaniku poeg Andres Talver sõnas, et tema vanematekodus on sel aastal uputus tagasi tõmmanud: „Aia ääres upub, aga muidu pole asi nii hull. Probleemi lahendamiseks oleks kõige targem paljude kodude peale kirjutada Velkosse ühisavaldus. Veebruaris käis Põrgupõhjas ka televisioon, Kanal 2st või TV3st, et veeprobleemi kajastada. Aga võttegrupile ei kurdetud, ju kohalikud tundsid, et ei taha avalikkuse ette tulla selliste muredega. Uputust siis ei olnud ka, sest maa oli külmunud.“

Vello Post Põrgupõhjast lausus, et tema keldris on 30-40 sentimeetri kõrgune veetase, ehkki ka varasematel aastatel on keldris uputanud.

AS Velko AV juhataja Rain Oks kommenteeris, et kuni ehitustööde lõpuni pidid inimesed pöörduma ehitaja poole, kui neil tekkis probleeme: „Iga kinnistu omanikuga räägiti individuaalselt, mida nende kodu lähedal tegema hakatakse. See on palju efektiivsem kui külakoosolek. Minuni on praegu jõudnud uputuste kohta 3-10 avaldust, mis vaadatakse üle 29. aprillil kell 11, kui saame kokku ehitajate, inseneride, järelevalvajaga. Ma ei tea, kust ülevaatamist alustame, aga kindlasti jõuame ka Põrgupõhja. Kel on probleeme, kirjutage ASile Velko AV märgukiri, et teaksime kuhu täpsemalt tulla.“

Ta arvas, tegu võib olla ka selles, et drenaažitorud on kinni külmunud ja vesi ei saa seetõttu välja imbuda: „Ehk on iga aasta selline probleem olnud, lihtsalt nüüd pärast ÜVKd inimesed märkavad uputust. Loike on ju lumesula ajal kevadeti igal pool.“

Rain Oks rõhutas: „Meil on Anija valda maha pandud 70 kilomeetrit torusid. See on ette võetud, et keskkond oleks parem, kanalisatsioonivesi suunatud õigesse kohta. Kulunud on suur summa Euroopa liidu, Anija vallavalitsuse ja ASi Velko AV raha – 11 miljonit eurot. 

Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Mõned inimesed Kehras juhtisid oma reovee seni otse kohalikesse kraavidesse. See ei ole keskkonnale hea, just seepärast ehitati ühine veevärk ja kanalisatsioon, millega peaksid ühinema Kehra kõik elanikud. Samas, kui ehitustööde käigus tekitati lisaprobleeme, siis need kaardistatakse. Anija vallavalitsus hoolitseb lahenduste eest. 29. aprillil on komisjonis ka valla esindajad, kes kaitsevad elanike seaduslikke huve. Komisjoni poole pöördumisel palun esitada andmed hoonete drenaaži ja heitvete süsteemi kohta.“