Osad valla/linnaametnikud ei ole enam avalikus teenistuses

1586

1. aprillist jõustus uus avaliku teenistuse seadus.

Uuendatud avaliku teenistuse seaduse (ATS) eesmärk on vähendada riigis ametnike arvu. Seni olid kõik valla- ja linnavalitsustes ametis olnud juhid, nõunikud, spetsialistid ja referendid avalikus teenistuses, neil polnud töölepingut, vaid oli avatud teenistusleht. Tööle asudes andsid nad ametivande.

Riigiametid ja omavalitsused pidid seoses uue ATSiga langetama 1. aprilliks otsused, kes senistest ametnikest jääb avalikku teenistusse ja kes mitte. Ameti- ja töökohtade uus jaotus peab lähtuma ATSis sätestatud ülesannete täitmisest.

Ametnikud nimetatakse ametikohtadele, milles tuleb teha või saab sisuliselt mõjutada otsuseid, mis puudutavad haldusväliseid isikuid. Ametnikeks jäid ka kõik referendid, kellel on ligipääs riiklikele registritele ja teevad sinna sissekandeid. Uue seaduse järgi võetakse ametnikud tööle avaliku konkursi alusel.

Töötajad on ametiasutustes töökohtadel, mis toetavad avaliku võimu teostamist, kuid ise ei saa protsesse juhtida (raamatupidajad, IT-töötajad jt). Töötajate leidmiseks ei pea avalikku konkurssi korraldama.

Uus ATS annab võimaluse ka tähtajalisteks ametikohtadeks. Sätestatud on nõue, et töötaja ei saa asendada ametnikku, vastupidi on võimalik.

Kui volikogud olid kinnitanud omavalitsuse teenistujate uue struktuuri ning tasustamise alused, vaadati üle ametijuhendid, kõiki ametnikke teavitati eelseisvatest muudatustest ja neilt, kes pidid jätkama tööd töölepinguga, paluti nõusolekut. Avalikust teenistusest välja arvatud töötajatega sõlmiti nõustumise korral soodustingimustel tööleping. Kes ei nõustunud, lahkus töölt seaduses ette nähtud korras.

Et muudatused toimuksid valutumalt, säilivad kõigile avalikus teenistuses töötanud isikutele nende senised soodustused: korraline puhkus 35 päeva ja eripension olenevalt staažist kuni 50 protsenti.

Kes asuvad avalikku teenistusse pärast uue ATSi jõustumist, saavad puhkust 35 päeva, töötajad 28 päeva. Oluline muudatus on ka see, et 1. aprillist peavad olema kehtestatud tasustamise ühetaolised alused, uues palgajuhendis fikseeriti palgakomponendid, töötasu koosneb põhi- ja muutuvpalgast, lisa- ning asendustasudest. Uue palgaregulatsiooni eesmärk on teha tasustamine läbipaistvaks ja võrreldavaks.

Seni võis ametnikele maksta lisatasu staaži, akadeemilise kraadi ja keeleoskuse eest. Vastavalt staažile oli võimalik saada kuni 10 päeva lisapuhkust. Selline lisatasude maksmine toimis riigiametites, valdades otsustas tasustamise alused volikogu.

Kuusalu vallas ja Loksa linnas ei ole lisatasusid makstud. Anija vallas maksti ametnikele lisatasusid avaliku teenistuse staaži eest kuni novembrini 2010.

Raasiku vallas toimis kuni 1. aprillini palgamaksmise kord, mis oli  vallavolikogus kinnitatud 2000. aastal, ja nägi ette lisatasu sõltuvalt staažist 3-10 protsenti palgast ning akadeemilise kraadi eest 10 protsenti.

Ka vallavanemad/linnapead pole enam avalikus teenistuses
Uus ATS sätestab vallavanema või linnapea poliitilise töökohana. Vallavanemad/linnapead ei ole ATS alusel enam ametnikud. Nad ei pea enam andma ametivannet, neil pole samas ka töölepingut, on ametisse nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) alusel.

Valla- või linnavolikogu on nad valinud salajaste valimistega ning otsusega ametisse nimetanud, vallavanem või linnapea kannab poliitilist vastutust ning tööalastes toimetamistes lähtub KOKSist.

Vallavanema/linnapea palga, lisatasud ja muud hüvitised, sealhulgas ka ametiauto ja -telefoni kasutamise otsustab volikogu.

Ametnikud ja töötajad meie omavalitsustes
Anija vallamajas töötas enne avalikus teenistuses 24 inimest, nüüd on neid 16. Töölepingud sõlmiti 6 töötajaga. Seoses muudatustega liideti järelevalvespetsialisti ja väärteomenetleja töökohustused, väärteomenetlejana töötab Sergei Dõmša.

Kuusalu vallavalitsuses oli seni ametnikke 28, 1. aprillist on neid 21 ja töötajaid 7. Samaaegselt korrastati osasid ametinimetusi: Peeter Raudsepp on peamaakorraldaja, Mailis Virve keskkonnaspetsialist, Ljubov Beglova ehitusspetsialist, Kalev Kulpson majandusspetsialist.

Raasiku vallavalitsuses oli ametnikke enne 19, nüüd on 10 ametnikku ja 9 töötajat. Ametinimetused jäid samaks.

Loksa linnavalitsuses oli seni ametnikke 12 (ametikohti 14), töötajaid 2. Alates aprillist on töötajaid 4 (töökohti 5) ja ametnikke 9 (ametikohti 11).
Struktuurimuudatuste otsusega on teistsugused ka osad ametinimetused: Laivi Kirsipuu on arendus- ja keskkonnanõunik ning Tiina Murdvee lastekaitse- ja sotsiaalnõunik, täitmata on linnavara- ja kommunaalmajanduse spetsialisti, sotsiaaltöö spetsialisti ja avalike suhete juhi ametikohad.