Keskpolügooni uus harjutusala ulatub Soodla veehoidla põhjakaldalt Kuusalu valda, lõunakaldalt Anija valda.
Kuusalu vallavolikogu istungil käis kolmapäeval, 22. aprillil kaitseministeeriumi seitsmeliikmeline esindus. Ehkki juulist jõustub uus planeerimisseadus, mis võimaldab riigile olulisi objekte planeerida senisest lihtsamalt, kinnitas kaitseministeeriumi asekantsler Jonatan Vseviov, et kohaliku rahvaga on kavas tutvustavad kohtumised ning polügooniga piirnevate valdadega on riigil plaanis sõlmida ühiste kavatsuste leping, kus on fikseeritud lubadused, mida riik järgib. Kõigepealt tutvustatakse laienemisplaane volikogudele. Näidatud kaardi kohta toonitas ta, et tegu on tööversiooniga, piirid pole lõplikult paigas.
Asekantsler kõneles, et riigikaitse arengukava võeti vastu 2013. aasta alguses, Ukrainas eelmisel aastal toimunu on kinnitanud neid plaane: „Meil tuleb arvestada agressiivse ja ettearvamatu Venemaaga. Eestis on loodud kaks jalaväebrigaadi, Tapal asuv 1. jalaväebrigaad saab olema motoriseeritud ehk soomukitel. Hollandlastega on sõlmitud leping ning järgmise aasta esimeses pooles saab Eesti 44 lahingmasinat CV90. Tänavu vabariigi aastapäeva paraadil hollandlased sõitsid sellistega ja harjutasid ka me keskpolügoonil. Samuti mõned Abrams tankid on siin. NATO liitlased on Eestis kohal, see pole ainult poliitiline signaal. Kultuurid ja tavad on erinevad, et eri maade kaitseväelased suudaksid koos tegutseda, tuleb pidevalt harjutada.“
Ta tõdes, et olemasolev keskpolügoon on kitsas, sihtmärgialale lastakse põhjast ja lõunast, ruumi laskmiseks on 3-4 lahingmasinal. Et suurem üksus saaks tegutseda ja manööverdada, on vaja laskekohtade ohualasid laiendada.
Ohualale suunduvad teed suletaks õppuste ajaks, rääkis Jonatan Vseviov, kohalike elanikega tuleks kommunikatsiooni parandada, et nad oleksid informeeritud, millal on ohuala ajutiselt suletud. Ta rõhutas, et kindlasti ei taheta panna selle piirkonna suusaradu päris kinni ega takistada turismi.
Teise laiendusena soovitakse Soodla veehoidla ümbrusesse teha uus harjutusala. Näiteks kui keskpolügoonil käivad õppused õhust, siis seal väiksema mastaabiga harjutusi teha pole võimalik. Uute ohualadega keskpolügooni ja täiendava harjutusala ühendamiseks on kavas rajada kuni 10 meetri laiune pinnastee.
„Anname endale aru, et sellised plaanid mõjutavad kohalikke elanikke negatiivsest vaatepunktist, ent ligipääs oleks harjutusalale ja ohualadele ajutiselt piiratud tööpäevadel, pigem sügisest kevadeni, suvepuhkuste ajal, nädalavahetustel ei oleks suletud,“ lausus ta.
Laskmismüra kilomeetri kaugusel võrdub kõnemüraga
Ministeeriumi esindajad rääkisid laskmisharjutustega kaasnevast mürast. Kui hollandlased harjutasid keskpolügoonil, mõõdeti müra tugevust. Heli ei levi kaugemale tavalisest tööstusmürast, kogu päeva jooksul kõlanud laskmismüra oli epitsentrist kahe kilomeetri kaugusel 40 detsibelli ehk alla kõnemüra, teatas keskkonna ja planeerimise nõunik Heddy Klasen. Võrreldes suurtükkidega, millega on polügoonil tulistatud aastaid, on CV90 laskmisest tekkiv müra väiksem.
Jonatan Vseviov lisas, kui hiljuti harjutasid USA reaktiivlennukid keskpolügoonil sihtmärkide pommitamist, mõõdeti samuti müra, järgmisteks õppusteks arvestatakse saadud tulemusi ning reguleeritakse nii, et kostuv müra ei oleks ebaproportsionaalne.
Põhimüra kostub kohast, kus tulistatakse, plahvatuse müra on väiksem. Lõhkeainega mürsud suunatakse keskpolügooni sihtmärgialale ehk tuumalale, mujal tulistatakse inertset ehk lõhkelaenguta moona.
Vibratsioon, teede sulgemine
Emil Rutiku ütles, et laskmiste ja plahvatustega kaasneb vibratsioon. Suru külas elava pere kodumaja aknad värisevad, kui toimuvad laskeharjutused.
Jonatan Vseviov lubas, kui on vaja, mõõdetakse ka vibratsiooni, tuleks teada anda ja minnakse kohale: „Meie sõnum on, andke teada, kui teil on keskpolügooniga seoses märkusi. Me ei saa probleemidest teada, kui meile ei öelda. Võibolla ongi viga laskmismudelis ja seda tuleb muuta.“
Enn Kirsman lausus, et keskpolügooni ja Soodla veehoidla vahelist ala läbib rahvusvaheline matkatee, selle kasutajad ei pruugi olla kohalikud elanikud ega samas infoväljas. Asekantsler vastas, et sildid ja tõkkepuud pannakse ka jalgteede äärde.
Mart Reimann kõneles, et RMK andmetel külastab Kõrvemaad ja polügooniala keskmiselt 40 000 inimest aastas, pooled neist on vene inforuumis. Ta tõi näite, kuidas RMK sulges polügooni juures ühe piirkonna külastamiseks, kolmel aastal kaevati teele kraav ette, kuid siis mindi läbi võsa, tõkkepuud keevitati puruks, kuna oldi harjutud seda kohta külastama.
Jonatan Vseviov kinnitas, et mehhaniseeritud üksus harjutab siis, kui enamik inimesi rekreatsiooni ei teosta.
Raul Valgiste: „Plaan on väga suure mõjuga ja võib tipneda sellega, et kogu kõnealune ala suletakse lõplikult ning läheb elanikkonna jaoks kasutusest välja.“
Jonatan Vseviov: „Ma nii pessimistlik pole. Seda aega ei ole praegu ette näha, et keskpolügoon oleks 365 päeva aastas suletud.“
Andres Allmägi küsimusele, kui ei suuda enam polügooni lähedal elada, kas siis riik kompenseerib äramineku, vastas asekantsler: „Me ei taha, et keegi peaks ära kolima. Planeeritavatele harjutusaladele jäävad eramaad tahame ära osta, oleme juba läbirääkimistesse asunud.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Uus harjutusala mõjutaks suurt hulka inimesi, 10 kilomeetri raadiusesse jäävad Kuusalu ja Anija valla külades kokku umbes 3000 inimest. See teeb murelikuks. Aru, Kosu, Kursi on sealsamas külje all, need on meie inimesed ja vald peab oma inimeste eest seisma.“
Heddy Klasen märkis, et 3 kilomeetri raadiusesse jääb ligi 500 inimest. Soodla järvest põhja pool on looduskaitseala. Tehakse keskkonnamõju hindamine, väljaõppele võidakse selle tulemusena seada piiranguid. Maailmas eksisteerivad mitmel pool kaitsealad ja kaitseväe harjutusväljakud koos.
„Käime Inglismaal, Lätis, Saksamaal, et vaadata, kuidas toimivad harjutusväljad Natura 2000 aladel,“ lausus ta.
