Politsei- ja piirvalveameti Põhja prefektuuri prefekt KRISTIAN JAANI tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidu istungil muudatusi politsei struktuuris.
1. oktoobrist on Põhja prefektuuris 5 jaoskonna asemel 3. Liitmisega jääb Ida-Harjusse 12 800 elanikku konstaabli kohta, patrullametnikke on 21 võrra rohkem. Piirkonnapolitseinik ei pea enam käima graafiku järgi patrullis ning saab keskenduda tööle kogukonnas.
Prefekt Kristian Jaani rõhutas 17. septembril Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu istungil Keilas, et konstaablitega on olnud siiani väga hea koostöö, mis ei kao piirkonnakonstaablite ja jaoskondade vähendamisega: „Koostöö saab minna ainult paremaks ja efektiivsemaks.“
Põhja prefektuuris liituvad Lääne-Harju ja Lõuna politseijaoskonnad, mida hakkab juhtima Veiko Randlaine, kes on praegu Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht. Ida-Harju piirkonnaga liitub Tallinna Ida jaoskond, mille uus juht on praegune Ida politseijaoskonna juht Valter Pärn. Kesklinna politseijaoskond jääb endiseks, seda juhib praegu ja edaspidi Kaido Saarniit.
Prefekt Kristian Jaani selgitas, et Kesklinna politseijaoskonda ei muudeta, sest see erineb teistespiirkondadest: „Kesklinn on pisike, kuid võrreldes teiste piirkondadega on kuritegude arv elanikkonna kohta kolm korda suurem.“
Kõrgemad palgad politseis
Ta lisas, et ülesehitus on praegu valdkondlik, alates oktoobrist teenusplokkidena: „Juhtimine on selgem ja kokku tõmmatud. Kui teistes maakondades on üks tsentraalne politseijaoskond, siis Harjumaa on erinev. Siin pannakse toime 50 protsenti kogu Eesti õigusrikkumistest ning Harjumaale on koondunud 40 protsenti riigi elanikkonnast. Seetõttu jagatakse Harjumaa kolmeks politseijaoskonnaks, mis tõusevad hierarhias senisest kõrgemale ning saavad valdkondlikult tõhusamalt areneda.“
Tsentraalse juhtimise alla jäävad näiteks keskkriminaalpolitsei, lennusalk, laevastik, mida pole mõistlik regioonidesse viia.
Muudatused on tema sõnul vajalikud mitmel põhjusel – esiteks, et parandada juhtimissüsteemi: „Politsei- ja piirivalveametis algas 2010. aastal ametite liitmine. Peadirektori alluvuses on iga amet oma rida edasi ajanud, valdkondlik arenemine olnud pigem kitsas. Ametite liitmine on plaanis lõpule viia ning muuta juhtimine tänu sellele tõhusamaks.“
Teine põhjus on prefekti kinnitusel vajadus palgatõusuks: „Politseist lahkutakse, sest sissetulekud pole piisavad. Igal aastal lahkub töölt 50 ametnikku rohkem, kui juurde tuleb. See on ühe väiksema jaoskonna jagu inimesi. Eesmärk on, et tööle asuva ametniku palk oleks 900 eurot praeguse 750 asemel. Põhja prefektuuris peaks olema palk veelgi kõrgem.“
Ta tõdes, et lisaraha leidmiseks peab seda mujalt ära võtma: „Palgatõusuks vajalik 4,5 miljonit eurot on politsei- ja piirivalveameti eelarves juba olemas. See on saadud personalieelarve kokkuhoidmisega. Põhja prefektuuris on nüüd 63 ametikohta vähem. See ei tähenda, et oleme sama palju inimesi vähendanud, ametikohtade vahel on toimunud liikumine.“
Ta ütles, et politseinike read saavad täiendust siis, kui lõpetavad Sisekaitseakadeemia lennud: „On ka vanu olijaid, kes tulevad tagasi, aga mujalt ei saa me eriti ridadesse täiendust. Kahju, kui pärast viit aastat töötamist minnakse ära, sest palk pole piisav. Politseinik peaks olema kõrgelt motiveeritud noor, kellel on juba ka staaži.“
Prefekt lisas, et politsei- ja piirivalveamet on üle Eesti ametite liitmise käigus vähendanud tugipersonali poole võrra – 1200 raamatupidaja, autojuhi, logistiku asemel on nüüd 600 töötajat: „Seetõttu on keerulisem näiteks vormivarustuse jagamine, järjekorrad on kasvanud, kuid kokkutõmbamine on end õigustanud, süsteem paika loksunud ning toimib.“
Piirkonnapolitseinik ei patrulli
Üks suuremaid muudatusi on prefekti sõnul piirkonnapolitseinike töös: „Praegu täidab piirkonnapolitseinik ka patrullipolitseiniku rolli. Ta täidab auke patrulligraafikus ning tänu sellele oleme saanud välja panna 122 kuni 125 patrulli ööpäevas. Ligi pool konstaabli tööajast kulub muudele ülesannetele, mis pole otseselt seotud kogukonna turvalisuse edendamisega.“
Ta ütles, et kui konstaabel käib öösel patrullis, puhkab seejärel mitu päeva ega saa olla oma piirkonna inimestele kättesaadav: „Pärast öist patrulli piirkonnakonstaablit lihtsalt pole. Ei ole lahendus, kui anname praegustele konstaablitele ainult piirkonnatöö. Siis kaob meil reageerimisvõimekus.“
Ainus lahendus on prefekti kinnitusel see, kui 50 protsenti konstaablitest lähevad patrulli, mis töötab samas piirkonnas: „Piirkonnapolitseinik, kes enam ei patrulli, on tänu sellele oma piirkonnas igal ajal kättesaadav. Tema vastutusalas olev piirkond on küll suurem, elanikke rohkem, kuid ta saab olla piirkonnaga seotud.“
Ümberkorraldus muudab lihtsamaks kuritegude menetlemise: „Praegu puudub kriminaalpolitsei territoriaalne töö. Kriminaalasju menetletakse prefektuuri peamajas. Alates oktoobrist lahendatakse konkreetse territooriumiga seotud kuriteod seal politseijaoskonnas, mille territooriumil see toimus. Peamajja jõuavad ainult narkokuriteod, organiseeritud ja rasked isikuvastased kuriteod, mida pole mõtet menetleda ühes kohas, sest võivad juhtuda täna siin, homme seal. Perevägivalla, varguste ja teised kogukonnaga seotud probleemid saavad aga edaspidi lahenduse kohalikus jaoskonnas.“
Piirkonnapolitseinike arv väheneb üle Eesti samamoodi – linnades on üks konstaabel 15 000 elaniku kohta, maal on ühe konstaabli vastutusalas keskmiselt 10 000 inimest. Jaoskonnas hakkab toimuma kogukonnaga seotud süüteomenetlus – nii väärteo- kui kriminaalmenetlus, mida viib läbi kohalik konstaabel.
Kristian Jaani lausus, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata ennetamisele, mitte menetlemisele: „Raha ei tohiks juurde küsida menetlemiseks. Peab kuriteod enne toimumist ennetama. Siin on suur roll piirkonnakonstaablil, kes loob enda ümber võrgustiku, kuhu kuulub nii kohalik omavalitsus kui vabatahtlikud.“
Oma vabatahtlike ja abipolitseinikega teeb konstaabel prefekti kinnitusel tööd edasi: „Üksikjuhtum ei tohiks enam piirkonnakonstaablini jõuda, vaid peab saama lahenduse territoriaalses jaoskonnas. Piirkonnakonstaabel peab vähem menetlema, rohkem ringi käima, kuid mitte graafikujärgselt.“
Prefekt kinnitas, et muudatused ei puuduta noorsoopolitseinikke ning nende arv ei vähene.
Omavalitsusjuhid uurisid prefektilt, kas on võimalik saada suuremat selgust, milliste juhtumitega tegeleb konstaabel, et vallarahvas teaks, missuguste probleemidega võib tema poole pöörduda.
Konstaablipunkte ei suleta
Kristian Jaani vastas, et konstaabli poole võib pöörduda iga murega: „Temani peavad jõudma kõik murekohad ning tuleb olla kursis kõigega, mis piirkonnas toimub. Tegelema peab eelkõige järjepideva probleemi, mitte üksikjuhtumiga. Riikliku juhtimisega ei lahenda kohalikke probleeme. Konstaabel peab küll täitma riiklikke prioriteete, kuid asulas ei pruugi olla ühtegi probleemi, mis ühildub riigi prioriteetidega. Paraku jäävad kohalikud probleemid niimoodi tagaplaanile. Konstaabel peab kohalikud probleemid välja tooma.“
HOLi istungil osalejad uurisid, millise koormusega konstaabel ühes omavalitsuses ringi liigub ning kui palju on seal kohal – juhiti tähelepanu, et piirkonnad on suured ja mitmel pool hajaasustatud.
Prefekt selgitas, et vajaduse määrab kogukond: „On kohti, kuhu konstaabel ei pea nii tihti kohale minema. Piisab sellest, kui on aktiivne külavanem. Konstaabel loob enda ümber võrgustiku. Konstaablipunkte pole mõistlik sulgeda, sest tööruumid peavad alles jääma. Iga päev ei saa olla ühes vallas, kuid nädala jooksul peab kõik vallad läbi käima.“
Veel tunti muret, et kui elanike arv kasvab Harjumaal samas tempos, võib peagi vaja minna lisakonstaableid.
Prefekt sõnas, et konstaablite arv pole kivisse raiutud: „Kui Harjumaa elanikkond kasvab, peab see kusagil mujal kahanema. Konstaableid saab edaspidi ümber suunata ja panna juurde sinna, kus on elanikkond kasvanud.“
