Anija, Aegviidu ja Raasiku valla piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu ning Kuusalu ja Loksa piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu ning noorsoopolitseinikud Teili Piiskoppel ja Vivian Poolak, ei võta omavalitsustes enam vastu kindlatel nädalapäevadel, vaid nendega kohtumiseks tuleb aeg kokku leppida. Politseinike mobiiltelefonid on avalikud ning neile võib helistada tööpäeviti kella 8-16.30.
Ida-Harju konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kairi Ränk põhjendas, et politsei soovib minna elanikele lähemale ning olla neile kogu aeg kättesaadav.
„Kui inimesel on mure, ei pea ta nüüd enam ootama piirkonnapolitseiniku vastuvõtuaega, vaid võib talle tööpäeval helistada kohe. Telefoni teel saab politseinik anda nõu, kui vaja, lepitakse kokku kohtumine – kas tuleb inimene politseiniku juurde või läheb piirkonnapolitseinik ise kohale,“ rääkis ta.
Siiani oli politseinikel kohustus olla kindlal ajal ühes kohas, kui tal oli seal vastuvõtuaeg, ning oodata inimesi. Tööruumid on politseinikel endiselt igas omavalitsuses, kuid nad ei ole seal nüüd enam kohal kindlatel päevadel ja kellaaegadel: „Piirkonnapolitseinik teeb tööd ka kontoris, kuid on üsna liikuv ning planeerib oma tööd selliselt, et on seal piirkonnas, kus teda parasjagu vajatakse.“
Kairi Ränk selgitas, et piirkonnapolitseiniku poole tuleks pöörduda siis, kui pole tegu kiiret sekkumist nõudva probleemiga. Näiteks on keegi pannud pikema aja jooksul tähele mingit kahtlast tegevust või on mure, mida tahaks politseinikuga arutada: „Kui näiteks kusagil toimuvad noorte kogunemised, mis äratavad kahtlust ja vajaksid kontrollimist.“
Piirkonnavanem lisas, et niisugusest infost on ka politseil kasu ning soovitas neil, kes postitavad sotsiaalmeediasse, kui on oma kodukandis näinud liikumas kahtlasi inimesi või sõidukeid, andma sellest kindlasti teada ka kohalikule politseinikule: „Kes midagi sellist märkab, peaks püüdma infot võimalikult täpselt talletada, kui võimalik, kirjutama üles auto numbri, kirjeldama isikuid. Politseile on selline info väga vajalik.“
Kiire abi saamiseks – kui pannakse toime korrarikkumine või kuritegu – tuleb endiselt helistada häirekeskuse lühinumbril 112.
„Piirkonnapolitseinik ei ole kiirreageeriv jõud, pigem on ta planeeriv politseinik,“ lausus Kairi Ränk.
Ta tõi näite – kui liikluses märgatakse kihutajat või kahtlase sõidustiiliga masinat ning on kahtlus, et juht võib olla joobes või terviserikkega, tuleks sellest kohe anda teada numbril 112, aga kui on probleem, et külavahel sageli kihutatakse, tuleb pöörduda piirkonnapolitseiniku poole: „Kiirust ületavad tavaliselt oma küla või valla elanikud. Oleme kasutanud taktikat, et külastame neid. Inimese südametunnistusele koputamine on enamasti tõhus.“